Väänasin pahaliigese

Kirjeldus

Pahaliigese väänamine on valulik liigese tõmblemine või pingestumine, mis põhjustab valu, turset ja liikumisraskusi.

Pahaliigese väänamine on üks levinumaid luu-lihaskonna vigastusi. See tekib siis, kui jalalaba pöördub äkki sissepoole või väljapoole, venitades või rebendes pahaliigese sidemeid. Sidemed on tugevad kuded, mis ühendavad luid ja stabiliseerivad liiget. Kui need üle venivad või rebenevad, tekib põletik, mis põhjustab valu, sinikaidlust (veresoonte kahjustuse tõttu) ja turset. See on kaitsemehhanism, mis piirab liigese liikumist, et vältida täiendavat kahju ja aidata paranemisel.

Levinud ja tavaliselt vähem tõsised põhjused
  • Vigane samm kõnniteel, kivisel pinnal või ebatasasel maapinnal.
  • Sportimine (nt jalgpall, korvpall, jooks), mille käigus tehakse järske pöördeid või hüppeid.
  • Kukkumine, kus jalg väänatakse ebaloomulikku asendisse.
  • Liigeste nõrkus või eelmised vigastused, mis muudavad liigese hapraks.
  • Ebamugavate või kõrgete kontsadega kingade kandmine, mis kahjustab tasakaalu.
Tõsisemad seisundid või vigastused
  • Sidemete täielik rebend (pahaliigese lahtikiskumine), mis põhjustab tugevat valu ja liigese ebastabiilsust.
  • Luumurd pahaliigese lähedal, mis võib kaasneda sarnaste sümptomitega.
  • Krooniline pahaliigese ebastabiilsus korduvate kergete väänamiste tõttu.
  • Artriit (liigesepõletik), mis nõrgestab liigest ja suurendab vigastuse riski.
  • Paha vereringe või närvikahjustus, mis võib põhjustada tasakaalukadu ja kukkumist.

Kergematel juhtudel võib vigastust ravida kodus mõne päevaga. Järgi RICE-protokolli:

1. Puhkus (Rest): Välti vigastatud jalale toetumist. Kasuta karkudest abi, kui vaja kõndida.

2. Jää (Ice): Pane jääkotiks või külma kompressi pahaliigesele 15-20 minutit iga 2-3 tunni järel esimesed 48 tundi, et vähendada valu ja turset.

3. Survetoime (Compression): Kasuta elastset sidet või survesukka, et toetada liigest ja piirata turset. Ära seo liiga tihedalt.

4. Kõrgendamine (Elevation): Hoida jalga südame kõrgusel või kõrgemal, eriti öösiti, et vähendada vereringet ja turset.

Võib võtta valuvaigistavaid ravimeid nagu ibuprofeen või paratsetamol. Kerged venitus- ja tugevusharjutused on lubatud pärast terava valu ja tursemise langemist, et taastada liikuvust.

Kiire meditsiiniline abi on vajalik (kutsuge kiirabi või minge EMOsse):
  • Pahaliiges on täiesti liikumatu või on see deformeerunud (näib välja ebaloomulik).
  • Tekib äge, välkvalulik valu, mis ei vähene puhkamise ajal.
  • Jalg muutub väga kahvatukseks, siniseks või külmaks (vereringehäire märk).
  • Tekib suur turs, mis muutub kiiresti halvemaks ja põhjustab nahakanga pingulust.
  • Kaotate tunnetuse vigastatud jala varbades või ei suuda neid liigutada (närvikahjustuse märk).
Pöörduge arsti poole lähiajal (1-2 päeva jooksul):
  • Valu ja turs ei vähene 2-3 päeva jooksul, vaid isegi suurenevad.
  • Te ei suuda vigastatud jalale üldse toetuda või kõndida rohkem kui 4-5 sammu.
  • Pahaliiges on selgelt ebastabiilne, "annab alla" või tunnete liigeste klõbinat.
  • Tekib palavik (>38°C), mis võib viidata infektsioonile.
  • Sümptomid (valu, turs) naasevad või halvenevad peale esialgset paranemist.