HNMT ensüümianalüüs

Kvantitatiivne · U/L

Normaalsed väärtused

HNMT ensüümianalüüsi normid

Üldine

Normaalvahemikud võivad oluliselt erineda sõltuvalt laboratooriumist ja kasutatavast meetodist (nt vereplasma või koeproov). Tüüpilised võrdlusvahemikud on antud spetsiifilise testi protokolli juures. Üldiselt väljendatakse ensüümiaktiivsust spetsiifilistes ühikutes (nt pmol/min/mg proteiini).

Mehed

Normaalvahemik pole tavaliselt oluliselt erinev soolis.

Naised

Normaalvahemik pole tavaliselt oluliselt erinev soolis.

Näitaja kohta

HNMT (histamiini N-metüültransferaasi) ensüümianalüüs määrab selle ensüümi aktiivsuse veres või koeproovides. See on oluline histamiini, keha loodusliku ühendi, metabolismi hindamisel. Tulemused võivad aidata tuvastada seoseid allergiliste reaktsioonide, põletikuliste protsesside või mõnede neuroloogiliste seisunditega.

Mis on HNMT ensüümianalüüs?

Funktsioon

HNMT (histamiini N-metüültransferaas) on ensüüm, mis muudab histamiini (keemilist ühendit, mis on seotud allergia- ja põletikureaktsioonidega) metüülhistamiiniks.
See on üks peamisi teid histamiini lagundamiseks paljudes kudedes, eriti ajus, kus teine peamine ensüüm (DAO) on vähem aktiivne.

Päritolu ja roll

HNMT ensüüm on leitud peamiselt maksas, neerudes, sapis, seedetraktis ja kesknärvisüsteemis.
Selle aktiivsuse tasemed on seotud indiviidi geneetilise variatsiooniga, mis võib mõjutada histamiini tolerantsi ja seotud sümptomeid.

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Analüüsiks võetakse tavaliselt veriproov.
Spetsiifilist ettevalmistust ei ole vaja, kuid arst võib soovitada teatud ravimite (mis võivad mõjutada histamiini taset või ensüümiaktiivsust) ajutist katkestamist.
Enne proovi võtmist on oluline arvestada arsti juhiseid.

Protseduur

Proov võetakse tavaliselt küünarnukiveeni. Laboris mõõdetakse HNMT ensüümi aktiivsust spetsiaalsete keemiliste meetodite abil.
Mõnel juhul võidakse analüüsida ka koeproovi (nt soolestiku biopsia).
Tulemused saadavad mõne päeva kuni nädala jooksul.

Kõrgenenud HNMT aktiivsus (põhjused)

Füsioloogilised ja keskkonnategurid

Geneetiline eeldis: teatud geneetilised variandid võivad põhjustada suurenenud ensüümi tootmist.
Krooniline histamiini kokkupuude: organism võib suurendada ensüümide tootmist vastusena pidevale kõrgele histamiini tasemele.

Võimalikud haiguslikud seosed

Mõned põletikulised seisundid või autoimmuunhaigused.
Uurimisjärgus on seosed teatud vähitüüpidega, kus kõrge HNMT aktiivsus võib soodustada kasvaja arengut.

Madal HNMT aktiivsus (põhjused)

Geneetilised tegurid

Geneetilised mutatsioonid (nt HNMT geeni polümorfismid), mis vähendavad ensüümi aktiivsust või stabiilsust.
See on peamine põhjus, miks indiviididel võib olla vähenenud võime histamiini metabolitseerida.

Kliinilised tagajärjed ja seosed

Histamiini talumatus: organism ei suuda piisavalt kiiresti histamiini lagundada, mis võib põhjustada seede-, naha- või neuroloogilisi sümptomeid (nt peavalu, sügelus, punetus).
Seos mõnede atoopiliste haigustega (nt atoopiline dermatiit).
Uuringud on seostanud madalat HNMT aktiivsust suurenenud riskiga teatud neuroloogiliste seisundite (nt Parkinsoni tõbi, skisofreenia) puhul, eriti koos väliskeskkonna mõjutustega.

Indikatsioonid: millal analüüs tehakse?

Peamised meditsiinilised olukorrad

Kahtlus histamiini talumatuse või toiduintolerantsi suhtes, kui teised testid (nt DAO) on ebaselged.
Kroonilised allergilised või atoopilised sümptomid (dermatiit, riniit), mis ei reageeri tavalisele ravikule.
Uurimisel olevad neuroloogilised häired, kus histamiini metabolism võib osaleda.
Geneetiline nõustamine perekonnas, kus on teada HNMT geeni mutatsioone.

Spetsialistid, kes võivad testi tellida