Söömisel hingeldamine
Kirjeldus
Söömisel hingeldamine on hingamise raskustunne või õhupuudus, mis tekib toitu süües või kohe pärast söömist. See võib olla hirmutav kogemus ja segada normaalset toitumist.
Söömisel hingeldamine (inglise keeles 'dyspnea on exertion related to eating') on hingamise raskustunne, mis on seotud söömise füüsilise protsessiga või seedimisega. Hingamine võib muutuda kiiremaks, sügavamaks või tunduda ebapiisav. Selle mehhanism võib hõlmata mitmeid tegureid: söömise ajal kulutatud füüsilist energiat, diafragma (seinalihas) ja söögitoru vastastikust toimimist, mao täitumist, mis võib piirata kopsude paisumist, või põletikuliste reaktsioone organismis. Põhiline erinevus tavalisest hingamisraskusest on selge seos söömisega. See ei ole haigus iseenesest, vaid sümptom, mis vihjab aluseks olevale seisundile.
- Liiga kiire söömine ja lämbumisoht
- Liiga suured portsjonid, mis suruvad diafragmat
- Kõrgelt asetatud voodi või lame lamamine kohe pärast söömist (refluks)
- Stress või ärevus söömise ajal, mis põhjustab pinnast hingamist
- Kergem seedehäire, näiteks haplus (refluks), mis ärritab hingamisteid
- Kopsuhaigus: krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), astma, kopsufibroos
- Südamehaigus: südamepuudulikkus, angiin (rindkeres valu), mis võib ilmneda söömise järel koormuse tõttu
- Anafülaktiline reaktsioon toidule (eluohtlik allergia)
- Söögitoru või neeluga seotud probleemid: ahtahtus, lihasehäired (näiteks ahastasia)
- Raske aneemia (vererikka hapniku vedajate puudus)
- Neuroloogilised häired, mis mõjutavad neelamismehhanisme
Kui hingeldamine on kerge ja esmakordne, proovige järgmist: Sööge aeglaselt ja hoolikalt närides. Võtke väiksemaid portsjone ja sööge sagedamini. Ärge sööge liiga hilja õhtul või enne lamamist. Vältige rasvaseid, vürtsikaid või liiga magusaid toite, mis võivad soodustada refluksi. Istuge või seiske sirgelt söömise ajal ja vähemalt 30-60 minutit pärast sööki. Püüdke söömise ajal rahustada, et vähendada ärevust. Kui teil on teadaolev astma või allergia, järgige ravijuhendeid ja vältige põhjustajaid. Järgige arsti ettekirjutatud ravimite võtmise graafikut (näiteks refluksiravimad, astmarohud). Kui sümptomid ei parane või halvenevad, ärge viivitage arsti poole pöördumisega.
- Hingeldamine koos rindkeres surva- või pigistavvalu, mis võib levida käele, kõvale või lõuale (südameinfarkti kahtlus)
- Sinakad huuled või näonahk (hapnikupuuduse märk)
- Äkiline, tugev hingeldus koos keele, huulte või kurgu tursega, nokitsemine või köha (anafülaksia kahtlus)
- Segadus, unisus või teadvuse kaotus
- Väga kiire või korratu südamerütm koos hingeldusega
- Hingeldus söömise ajal halveneb või muutub sagedasemaks
- Kaalulangus ilma põhjuseta, mis kaasneb hingeldusega
- Pidev köha või köhimine toiduga, mis võib viidata toidu sattumisele hingamisteedesse
- Rindkeres põletav valu või hape suus (refluks), mis ei reageeri tavapärastele ravimitele
- Jäsemete või kõhu turse koos hingeldusega (võimalik südamepuudulikkus)
- Hingeldus, mis segab magamist või ilmub puhkeolekus