Püsiv kurbus (düstüümia)
Kirjeldus
Püsiv kurbus on emotsionaalne seisund, mida iseloomustab pidev, läbiv ja enamasti vähese intensiivsusega kurbuse, nukrususe või lootusetuse tunne, mis kestab nädalaid, kuusid või isegi aastaid. See erineb tavalistest, lühiajalisest halbadest tunnetest, mis mööduvad.
Püsiv kurbus (meditsiinilises kontekstis sageli düstüümia) on krooniline meeleoluhäire. See ei ole lihtsalt "halb päev" või lein. See on püsiv alandatud meeleolu, mis muudab igapäevaelu raskemaks ja vähendab elurõõmu. Ajukeemia – eriti serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini tasakaal – võib olla häiritud, mis mõjutab tunnete regulatsiooni, motivatsiooni ja energia taset. Inimene võib tunnetada, et tal on "klaasist peal" või et ta ei suuda tunda rõõmu (anhidoonia).
- Krooniline stress (töö, perekond, rahaline mure)
- Pikaajalised traumatised kogemused või lahendamata psühholoogilised konfliktid
- Sotsiaalne isolatsioon või üksindustunne
- Negatiivne enesehinnang ja katkestatud mõtlemismustrid
- Elumuutused (kaotused, kohamuutus, pensionile jäämine)
- Kliiniline depressioon või düstüümiline häire
- Ärevushäired
- Bipolaarne häire (depressiivses faasis)
- Kroonilised valu- või põletikulised haigused (nt fibromüalgia, artriit)
- Hormonaalsed muutused (nt kilpnäärme talitlushäired, menopaus, sünnitusjärgne depressioon)
- Mõned ravimid või ained (nt mõned vererõhu ravimid, steroidid, alkoholi liigtarvitamine)
- Pärilik kalduvus meeleoluhäiretele
Püsiva kurbtusega toimetulek nõuab aktiivset tegutsemist ja sageli professionaalset abi. Mida saate teha ise: 1) Võtke ühendust spetsialistiga: Psühhoterapeudi või psühhiaatri konsultatsioon on esimene ja olulisim samm. Kognitiiv-käitumuslik teraapia on väga tõhus. 2) Looge rutiin: Regulaarne päevakava, mis sisaldab une, toitumise ja tegevuste kindlat graafikut, annab stabiilsust. 3) Liikuge: Isegi lühikesed igapäevased jalutuskäigud parandavad meeleolu keemiliselt. 4) Ühendustega inimesed: Püüdke säilitada sotsiaalseid kontakte, isegi kui tunne on vastupidine. Rääkige usaldusväärsele inimesele. 5) Harjutage enesehooldust: Tegevused, mis varem pakkusid väikest rõõmu (muusika, loomad, loodus). 6) Vältige enesemeditsineerimist: Alkohol ja narkootikumid süvendavad probleemi pikemas perspektiivis. 7) Kaaluge toidulisandeid: Arutage arstiga D-vitamiini, omega-3 rasvhapete või magneesiumi võimalikku rolli (ei asenda ravi).
- Enesetapu- või enesevigastamismõtted („oleks parem, kui ma ei oleks siin“, plaanide tegemine). SEE NÕUAB VÄGA KIIRET REAGEERIMIST!
- Püsiv lootusetus või tunne, et asi ei muutu kunagi paremaks
- Äkiline rahunemine pärast pikka depressiivset perioodi, millega kaasnevad jumalagajätmised või asjade korrastamine (võib viidata otsustavale sammule)
- Psühhootilised sümptomid: kuulmishallutsinatsioonid (häälte kuulmine), paranoilised uskumused
- Täielik võimetus teha igapäevaseid toiminguid (tööle minna, end pesta, süüa teha)
- Kehakaalu järsk langus või tõus ilma selge põhjuseta
- Püsiv unetussümptom või üleliigne unisus, mis ei parane
- Äärmuslik füüsiline rahutus või vastupidi, aeglus, mis on teistele märgatav
- Krooniline valu, millele füüsilist põhjust ei leita