Lihaste väsimus
Kirjeldus
Lihaste väsimus on tavapärane tundmus, kus lihased on nõrgad, koormatud või neil puudub vastupidavus. Seda võib kogeda pärast füüsilist pingutust või ilma ilmse põhjuseta.
Lihaste väsimus on füsioloogiline reaktsioon, mis näitab, et lihaskoe on saanud piisavalt koormust või et organismis võib olla tasakaalutus. Lihased väsivad, kui neis olevad energiavarad (näiteks glükogeen) ammenduvad või kui koguneb ainevahetuse jääkprodukte (nagu piimhape). See võib olla ka närvisüsteemi signaalide edastamise häire või elektriliste impulsside takistuse tulemus. Väsimus võib olla lokaliseeritud ühte lihasesse või rühma või olla üldine, mis viitab süsteemsele probleemile.
- Ületreening või ebaharilik füüsiline koormus
- Püsiv vähese liikumisega eluviis (lihaste atroofia)
- Stress või pinge, mis põhjustab lihaste pinget
- Une puudus või kehv une kvaliteet
- Dehidratatsioon või elektroliidide tasakaalutus
- Vanusega seotud lihaskoe muutused
- Krooniline väsimusündroom (CVS)
- Fibromüalgia või muud kroonilised valu- ja väsimushäired
- Autoimmuunhaigused (nt müasteenia gravis, polümüosiit, luupus)
- Kilpnäärme talitlushäired (hüpotüreoos või hüpertüreoos)
- Infektsioonid (nt gripp, COVID-19, Lyma borrelioos)
- Metaboolsed häired (nt diabeet, maksa- või neeruprobleemid)
- Elektroliidide või vitamiinide (eriti D-vitamiini, B12, kaaliumi või magneesiumi) puudus
- Neuroloogilised haigused (nt multiple skleroos, Parkinsoni tõbi)
1. Puhka: võta aega lihaste taastumiseks, välti koormavat tegevust.
2. Pärast akutset koormust rakenda külmkompress (20 minutit) valu ja põletiku vähendamiseks.
3. Pea pikka aega valusaid lihaseid soojendada (dušš, soe kompress) lõdvestumiseks.
4. Joo piisavalt vedelikku, eriti kui tegu on dehidratatsiooniga.
5. Tarbi toite, mis on rikkad magneesiumi, kaaliumi ja valkude poolest (nt banaanid, pähklid, kanaliha).
6. Tege kergete venitusharjutustega, et parandada verevarustust ja painduvust.
7. Võimalusel kasuta lihasemassaaži võa puhkusteed.
8. Paranda une režiimi – püüa magada 7–9 tundi ööpäevas.
9. Võta ilma retseptita valuvaigisteid (nt ibuprofeen või paratsetamol) lühiajaliseks valu leevendamiseks, kuid ärge kasuta neid pikaajaliselt ilma arsti nõuta.
- Äkiline lihaste nõrkus või halvatus (eriti ühel kehapool), mis võib viidata insuldile
- Rasked hingamisraskused või neelamishäired koos lihaste nõrkusega
- Südame löökide ebaregulaarsus, rinnusvalu või äge raskus käte/jalgade liigutamisel
- Teadvuse kaotus või segadus
- Lihaste väsimus, mis halveneb või kestab üle kahe nädala ilma paratava põhjuseta
- Väsimusega kaasnev kaalulangus, palavik või öine higistamine
- Püsiv nõrkus kindlates kehaosades (nt silmalaod, nägu, kael)
- Väsimus, mis segab igapäevast tegevust (näiteks tõusmine toolilt, kammimine)
- Lihaste krambid, värinad või kiire kaalulangus
- Muutused kuseerituses (tumevärviline kuse) võa lihaste valud koos punetuse või tursega