Kiiresti muutuv tuju
Kirjeldus
Kiiresti muutuv tuju ehk emotsionaalne ebastabiilsus on seisund, kus emotsioonid (nt rõõm, kurbus, ärritus) vahelduvad kiiresti ja ettearvamatult, mõnikord ilma ilmse põhjuseta.
Tuju kiire muutumine tähendab emotsionaalsete reaktsioonide kiiret ja intensiivset kõikumist. See on seotud ajus toimuvate keemiliste protsesside, eriti neurotransmitterite (nt serotoniini, dopamiini) tasakaalutusega, mis reguleerivad meie tunnet ja emotsioone. Stressihormoonid võivad samuti mängida olulist rolli. See ei ole lihtsalt "halb päev", vaid sagedane olukord, kus tunnete vaheldumine võib olla väsimust tekitav ja segav igapäevaelus.
- Stress ja ärevus
- Väsimus ja unehäired
- Hormonaalsed kõikumised (nt menstrutsioonitsükkel, rasedus, menopaus)
- Väliskeskkonna mõjud (nt valguse ja ilmastiku muutused)
- Alkoholi või uimastite tarvitamine või äraütlemine
- Mõned ravimid (nt astmaravimid, kortikosteroidid)
- Bipolaarne häire (manaalne-depressiivne häire)
- Piirialane isiksusehäire
- Kliiniline depressioon või ärevushäired
- TSRH (traumajärgne stressihäire)
- Hüpotüreoos või hüpertüreoos (kilpnäärme talitlushäired)
- Mõned neuroloogilised seisundid (nt epilepsia, dementsus algstaadiumis)
Enne arsti juurde pöördumist võid proovida järgmist:
1. Puhka ja maga: Tagada piisav ja regulaarne uni on fundamentaalselt tähtis emotsionaalsele stabiilsusele.
2. Toitumine: Söö korrapäraselt, vältides liigset suhkrut ja töödeldud toite. Tasakaalustatud toitumine toetab ajukeemiat.
3. Liikumine: Regulaarne füüsiline aktiivus, isegi kerge jalutuskäik, vabastab endorfiine ja vähendab stressi.
4. Stressihaldus: Rakenda lõdvestumistehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon, jooga või aeg looduses.
5. Tunnete päevik: Kirjuta üles oma tujuswingud ja võimalikud käivitajad (stress, toit, uni). See võib aidata tuvastada mustreid.
6. Toeta lähedasi: Räägi oma tunnetest usaldusväärse sõbra või pereliikmega. Sotsiaalne toetus on väga oluline.
7. Välti aineid: Loobu alkoholist ja uimastitest, kuna need võivad tujuswinge oluliselt süvendada.
Need meetodid aitavad haldada kergeid sümptomeid, kuid ei asenda professionaalset meditsiinilist hindamist, kui sümptomid on püsivad või tõsised.
- Enesetapu või enesevigastamise mõtted või katsed.
- Hallutsinatsioonid (nägemine või kuulmine midagi, mida teised ei näe/kuule) või luulud (püsivad valeuskumused).
- Meeleheitlikkus või tunne, et oled oma tunnete üle täielikult kaotanud kontrolli.
- Maniaseisund: liigne elevus, vähenenud unevajadus, suurenenud riskantsus, kiired mõtted, mis segavad igapäevategevusi.
- Tuju muutused, mis segavad töötamist, õppimist või suhteid pikemat aega (üle 2 nädala).
- Tugev ärevus või paanikahood, mis on seotud tujumuutustega.
- Äkiline ja drastiline isiksuse või käitumise muutus.
- Tujuswingud, mis ilmnevad koos teiste füüsiliste sümptomitega nagu rasked peavalud, nägemishäired või iiveldus.