Notice: Array to string conversion in /home/u200834078/domains/leiakliinik.ee/public_html/catalog/controller/information/blood_indicators.php on line 392Notice: Array to string conversion in /home/u200834078/domains/leiakliinik.ee/public_html/catalog/controller/information/blood_indicators.php on line 392 Hematokriit - normid, tõlgendamine, kõrge ja madal tase


Hematokriit

Kvantitatiivne · %

Normaalsed väärtused

Hematokriidi normid
Üldine
Normaalsed väärtused sõltuvad vanusest ja soost. Täiskasvanutel on need üldiselt järgmised.
Mehed
41–50%
Naised
36–44%

Näitaja kohta

Hematokriit on vereanalüüsi parameeter, mis näitab punaste vereliblede (erütrotsüütide) osakaalu kogu veremahus. Seda väljendatakse protsentides ja see on üks olulisemaid näitajaid vere koostise ja organismi hüdratatsiooni seisundi hindamisel. Hematokriidi taset mõõdetakse peaaegu alati koos hemoglobiini ja teiste vererakkude näitajatega.

Funktsioon
  • Hematokriit näitab, kui suur osa kogu verest koosneb punastest verelibledest.
  • See peegeldab vere võimet kanda hapnikku kehas.
  • Hematokriidi tase on seotud organismi vedeliku- ja elektrolüüditasakaaluga.
Tähtsus
  • Hematokriit on oluline näitaja aneemia, polütsüteemia ja dehüdratatsiooni diagnostikas.
  • Seda kasutatakse vere hüdratatsiooni seisundi hindamisel.
  • Muutused hematokriidis võivad viidata erinevatele hematoloogilistele või süsteemsetele haigustele.
Protseduur
  • Hematokriidi määramiseks võetakse veenist vereproov, tavaliselt küünarnukist.
  • Vereproov pannakse spetsiaalsesse kapillaartoru, mis tsentrifuugitakse, et eraldada vererakud veriplasmast.
  • Punaste vereliblede kolonni kõrgus mõõdetakse ja väljendatakse protsentides kogu vere mahust.
Valmistumine
  • Uuringuks ei ole vaja erilist ettevalmistust, kuid on soovitatav olla 8–12 tundi ilma söömata.
  • Oluline on teavitada arsti võetavatest ravimitest, sest need võivad tulemust mõjutada.
  • Enamasti tehakse hematokriidi mõõtmine osana tavalistest vereanalüüsidest.
Primaarsed häired
  • Polütsüteemia vera (verelibloomise hüperaktiivsus luuüdis)
  • Müeloproliferatiivsed häired
Sekundaarsed põhjused
  • Krooniline hapnikupuudus (näiteks kopsuhaigused, kõrge mäestik)
  • Dehüdratatsioon (vedelikupuudus kehas)
  • Reniini tootva neerukasvaja
  • Seedetrakti haigused, mis põhjustavad vedelikukadu
  • Pikaajaline suitsetamine
Muud tegurid
  • Kasvajad, mis toodavad erütropoetiini
  • Anaboolsete steroidide kasutamine
  • Geneetilised faktorid (näiteks suurem hemoglobinisidumisvõime)
Verekaotused
  • Äge või krooniline verijahtumine (näiteks maosooone, hemorroidid)
  • Operatsioonijärgne verikaotus
  • Menstruatsioonirohked verejooksud
Punaste vereliblede tootmise vähenemine
  • Raudapuuduslik aneemia
  • B12-vitamiini või foolhappe puudus
  • Muu-üdi kahjustus (näiteks kemoteraapia, kiiritusravi)
  • Kroonilised põletikulised haigused
  • Reni vaegus
Punaste vereliblede hävimine (hemolüüs)
  • Autoimmuunse hemolüütilise aneemia
  • Hemolüütiline uudismoor
  • Mõned geneetilised häired (näiteks sikrakasvuline aneemia)
  • Mürgistus raskmetallidega
Muud põhjused
  • Rasedus (füsioloogiline lahjendus)
  • Krooniline neerupuudus
  • Hüpertüreoos
  • Alatoitumus
Sümptomid või seisundid
  • Äge või krooniline väsimus, nõrkus, kahvatus
  • Array
  • Array
  • Sagedased peavalud või nägemishäired
  • Kestev janu ja kuiv suu (dehüdratatsiooni kahtlus)
Haiguste jälgimine
  • Aneemia või polütsüteemia kahtlus
  • Krooniliste haiguste (neerupuudus, kopsuhaigused) jälgimine
  • Kemoteraapia või kiiritusravi kõrvaltoimete hindamine
  • Verejooksude või vedelikukaotuse jälgimine
Kes peaks määrama ja hindama?
  • Perearst (üldarst) – esmane hindamine ja rutiinuuringud
  • Hematoloog – hematoloogiliste haiguste (aneemia, polütsüteemia) spetsialist
  • Sisehaiguste arst – krooniliste süsteemhaiguste korral
  • Onkoloog – vähiravi ajal