Hamba kulumine
Kirjeldus
Hamba kulumine on enamasti aeglane protsess, mille käigus hamba kate (email) või dentiin (hamba luuta meenutav koelagi) pidevalt kaotab oma materjali. See võib põhjustada tundlikkust, valu ja hamba kuju muutumist.
Hamba kulumine on hamba struktuuri füüsiline kahjustamine, mis toimub hambakatte (emaili) või dentiini (hamba pehme sisemuse katva kihi) mehaanilise hõõrdumise, keemilise lahustumise või liigse surve tõttu. See ei ole haigus, vaid hamba kõva koest lagunemise protsess. Kulumine võib olla ühtlane või ebaühtlane, mõjutades ühte või mitut hammast. See on tavaline nähtus, mis progresseerub aja jooksul, kuid kiire kulumine võib viia tõsiste hamba probleemideni, valu ja esteetiliste probleemideni.
- Looduslik vananemine: Aja jooksul hammaste loomulik kulumine söömise, räkimise ja igapäevase kasutamise tõttu.
- Vale hambaharjastus: Liiga kõva harja või liiga jõulise harjastamise kasutamine.
- Toitumisharjumused: Liiga hapulate jookide (närilised, energiajoogid), tsitrusviljade või magusate toitude sagedane tarbimine.
- Mittemeditsiiniline põhjus: Naela närimine, pliiatsi närimine jms.
- Bruksism (unepõhine hammaste lõgistamine või pigistamine): Toob kaasa hammaste intensiivse kokkupuute ja kulutamise.
- Hapurefluks või kõhulahitus: Maohape tõuseb suhu ja kahjustab hambaid.
- Söömishäired (nagu buliimia): Oksendamine toob hambaid kokku mao happega.
- Kuiv suu (kserostoomia): Sülje puudumine ei pese ära happeid ega kaitse hambaid.
- Mõned meditsiinilised seisundid või ravimid, mis põhjustavad kuiva suud või happelist keskkonda suus.
- Geneetilised tegurid: Mõnel inimesel on oma olemuselt õrnem või peenem hambakate.
Kui hamba kulumine on algstaadiumis ja ei põhjusta tõsiseid sümptomeid, võid ise teha järgmist:
1. Muuda hambaharjastamist: Kasuta pehmet hambaharja ja harja õrnalt, ringikujuliste liigutustega. Välti horisontaalset hõõrumist.
2. Kasuta hambapastat hamba kulumise vastu: Vali pasta, mis sisaldab fluoriidi ja on mõeldud tundlikele hammastele. Fluoriid tugevdab hambakatet.
3. Korrigeeri toitumist: Piira hapulate jookide, magusate jookide ja toitude tarbimist. Joo hapuid jooke kiiresti, mitte aeglaselt, ning loputa suud veega pärast nende tarbimist.
4. Kasuta kaitsvaid vahendeid: Kui lõgistad või pigistad hambaid öösiti, küsige hambaarstilt kaitseplaadi (oklusaalne splint) kohta.
5. Jälgi suu hügieeni: Pese hambaid korralikult kaks korda päevas ja kasuta hambaniiti.
6. Joo piisavalt vett: See soodustab sülje tootmist, mis neutraliseerib happesid.
Tähtis: Kodus tehtavad meetmed aitavad ainult aeglustada protsessi ja ennetada halvenemist. Nad ei paranda juba tekkinud kulumist.
- Äge ja terav valu hambas, mis taktab söömist või joomist.
- Hamba tundlikkus, mis ei kao mõne päeva jooksul isegi pehmemat toitu süües või sooja/külma vältides.
- Hamba struktuuri märgatav lühikese aja jooksul kiire muutus (nt hamba serva murdumine, sügav auk).
- Hamba sisemuse (dentiini) paljastumine, mida võib märgata kollakama värvi alana.
- Hamba kuju järsk muutus või lühenemine.
- Hammaste tundlikkus soojale, külmale või magusale, mis ei ole enne olnud.
- Hammaste servade teravus või ebatasasus, mis rikub keele või põse sisemust.
- Esteetiline rahulolematus hammaste välimusega (lühemad, läikivad tipud).
- Kahtlus, et lõgistad või pigistad hambaid (ärkvel või unes), mis võib põhjustada peavalusid või lõua valu.
- Pidev hapukus suus või hapurefluksi sümptomid, mis kaasnevad hammaste muutusega.