Hambasirg (okklusaalne röntgen)

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Hambasirg on odontoloogiline röntgenuuring, mis võimaldab hinnata dentsi ja lõualuu ülemiste osade seisukorda. See on kiire, vähekiirgust andev meetod, mis on standardprotseduur hambaarsti kontrollvisiidi ajal. Uuring aitab avastada varjatud probleeme, mida palja silmaga ei näe.

Mis on hambasirg (okklusaalne röntgen)?

Funktsioon

Dentsi krooniliste (lõikepinnad) ja kõrvaliste pindade visuaalne hindamine.
Kariaesi, parodontiidi ja luukao varase avastamise võimaldamine.
Olemasolevate hambaplaatide, sildade ja täidiste seisukorra kontroll.

Päritolu ja tähtsus

Meetod arenes välja 20. sajandi alguses, et täiendada visuaalset hambaarsti kontrolli.
Tänapäeval on see maailmas enim kasutatav odontoloogiline pildistamise meetod.
Võimaldab hinnata hambavahede seisukorda, mida ei ole otse näha.

Uuringu käik ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient istub hambaravitu toolile. Suhu asetatakse väike röntgenikile (plaadike), mis on kaetud steriilse ühekordse kilega.
Plaadike asetatakse nii, et see jääb vastu uuritava ala hambaid. Patsient hammustab plaadikesele kergelt, et see paigale hoida.
Hambaravitehnik või hambaarst suunab röntgeniseadme toru vajalikule alale ja teeb pildistamise, mis kestab murdosa sekundist.
Protseduuri korratakse vajadusel mitu korda, et saada pildid kõigist olulistest dentsi aladest (tavaliselt 2-4 pilti).

Ettevalmistus

Spetsiifilist ettevalmistust pole vaja. Soovitatav on enne uuringut suud puhtaks pesta.
Patsient peab eemaldama kõik ehteid ja proteese suu piirkonnast (nt. piercingud).
Naistele raseduse ajal tehakse uuring ainult hädavajalikel juhtudel, kuigi kiirgusdoos on äärmiselt väike.

Mida hambasirg võib näidata? Levinumad radinised

Kariaes (haurad)

Varajane kariaes hamba kõva koe (emaili) vahel.
Kesk- või sügav kariaes, mis on ulatunud dentiini või pulpa (hambanärvi) lähedale.
Kariaes hambajuure all või olemasoleva täidise all (sekundaarne kariaes).

Parodonto- ja luuprobleemid

Luukadu hambajuure ümber (parodontiit).
Hambaplakk ja kivi akumulatsioon, mis põhjustab luu lagunemist.
Küstid või muud luumoodustised lõualuus.

Mehaanilised probleemid ja täidised

Pragud hambas, mida pole näha.
Mittetihedad või katkenenud hambatäidised ja kroonid.
Hambumise probleemid (okklusioon), hambate liigne kulunemine (atroofia).
Hamba juurepõletik (periiapikaalne leegion).

Indikatsioonid: millal tehakse hambasirg?

Kliinilised olukorrad

Tavaline aastane või kaheaastane kontrolluuring (sõltuvalt riskist).
Kahtlus kariaesi või parodontiidi tekke kohta.
Valu, tundlikkus või ebamugavus dentsis.
Enne suuremate hambaraviprotseduuride (kroonid, sildad, implantid) plaaneerimist.
Hamba või lõualuu vigastuse hindamine.
Laste ja noorukite dentsi arengu jälgimine (püsihammaste paigutuse hindamine).

Spetsialistid

**Hambaravi (odontoloog)** on peamine spetsialist, kes määrab ja tõlgendab hambasirgu.
**Suuhakirurg** võib kasutada seda enne operatsioone või keerukamate juhtumite hindamisel.