Toksiline sõlm
Kirjeldus
Toksiline sõlm on hüpofüüsi (aju alusel paikneva näärmekese) kasvaja, mis toodab liigselt kilpnäärmestimuleerivat hormooni (TSH). See põhjustab tüsistusena kilpnäärme ületalitlust (hüpertüreoosi), olukorda, kus keha ainevahetus on kiirendatud. Kuigi see on haruldane hüpertüreoosi põhjus, on oluline see õigesti tuvastada, kuna selle gydymine erineb teistest kilpnäärme talitlushäiretest.
Toksiline sõlm (tuntud ka kui TSH-toodav hüpofüüsi adenoom) on enamasti hea loomuga (mittekahjulik) kasvaja hüpofüüsis. Erinevalt enamikust kilpnäärme ületalitluse juhtudest, mis on seotud kilpnäärmega endaga (nagu Gravesi tõbi), pärineb probleem siin ajust. Kasvaja toodab liigselt TSH-d (türeotropiini), mis on hormoon, mis käivitab ja kontrollib kilpnäärmet. Kilpnääre, saades pidevalt tugeva signaali, hakkab liigselt tootma oma hormoneid (T4 ja T3), mis kiirendavad kogu keha ainevahetust. See võib põhjustada laias spektris terviseprobleeme, kui seda ei ravita.
- Kaalulangus isu suurenemise korral
- Südamepekslemine või südame löökide kiirenemine (tahhükardia)
- Ärevus, ärrituvus ja meeleolu kõikumised
- Kuumataluvus ja liigne higistamine
- Väsimus ja lihasenõrkus, eriti õlgades ja puusades
- Käte värisemine
- Unehäired (insomnia)
- Suurenenud kilpnääre (struma), mis võib tekitada kaelapiirkonnas survetunnet
- Silmade väljaulatumine (eksoftalmia) – harvem kui Gravesi tõve korral
- Peavalud, mis ei leevendu tavaliste valuvaigistitega
- Nägemishäired (näiteks külgvaate kadumine, hägune nägemine) kasvaja survet tundlikule nägemistelegi avaldamisel
- Teiste hüpofüüsi hormoonide talitluse häired, mis võivad põhjustada näiteks naistel menstruatsioonitsüklis häireid ja meestel sugutungi langust
Toksilise sõlme täpset põhjust pole teada. Enamikul juhtudel tegemist on sporadilise (juhusliku) geneetilise mutatsiooniga hüpofüüsi rakkudes, mis paneb need rakud kontrollimatult kasvama ja TSH-d tootma. See ei ole päritav haigus. Teatud geneetilised sündroomid (nagu MEN1 – Multiple Endocrine Neoplasia type 1) võivad suurendada hüpofüüsi adenoomide tekkimise riski üldiselt, kuid need on väga haruldased. Vanus ja sugu ei ole selgelt määratletud riskitegurid, kuigi diagnoositakse seda enamasti täiskasvanutel.
Diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga. Kui kahtlustatakse hüpertüreoosi, tehakse veretööd, et määrata kilpnäärmehormoonide (vaba T4, vaba T3) ja TSH taset. Toksilise sõlme puhul on TSH tase tavaliselt normaalse piiri ülaosas või kergelt kõrgendatud, samas kui T4 ja T3 on oluliselt kõrged – see on atüüpiline muster teiste hüpertüreoosivormide jaoks. Järgmine samm on hüpofüüsi piltdiagnostika, tavaliselt magneetresonantstomograafia (MRI), mis võimaldab visualiseerida kasvaja suurust ja asendit. Mõnikord võidakse teha ka selektiivset veresoonte katetrit (venoosne proovivõtt), et kinnitada, et kõrgenenud TSH pärineb just hüpofüüsist.
Ravi eesmärk on normaliseerida kilpnäärme talitlus ja eemaldada kasvaja. Valik sõltub kasvaja suurusest ja patsiendi üldtervisest.
Kirurgiline ravi: Esmane ravi meetod on tavaliselt kirurgiline eemaldamine (transsfenoidaalne adenomektoomia). See on minimaalselt invasiivne operatsioon, mis tehakse sageli läbi nina, ilma lõiketa peanahka. Suuremate kasvajate korral võib olla vaja avatud operatsiooni (kraniotoomiat).
Ravimid: Kirurgiale eelnevalt või kui operatsioon ei ole võimalik, kasutatakse kilpnäärme funktsiooni normaliseerivaid ravimeid (nt tiamatsool), et kontrollida hüpertüreoosi sümptomeid. Need ei ravi aga põhiprobleemi – kasvajat.
Radiatsiooniravi: Mõnel juhul (nt kui kasvajat ei saa täielikult kirurgiliselt eemaldada või ta uueneb) võidakse kasutada sihtradioterapiat (stereotaktiline radiokirurgia, näiteks Gamma Nuga), et kahjustada kasvajarakke ja peatada selle kasv.
Pärast edukat kasvaja eemaldamist läheb kilpnäärme talitlus tavaliselt normaalseks, kuid mõnedel patsientidel võib tekkida hüpofüüsi alatalitlus (hüpopituitarism), mis nõuab hormoonasendusravi.
Kui teil on mõni järgmistest hüpertüreoosi sümptomitest, on oluline konsulteerida perearsti või endokrinoloogiga:
- Selget põhjustmata kaalulangus.
- Pidev südamepekslemine või rütmihäired.
- Äge ärevus, ärrituvus või unehäired.
- Püsivad peavalud, eriti kui need on uudsed või muutuvad.
- ERITI TÄHTIS: Kui teil ilmnevad ägedad nägemishäired (näiteks äkiline nägemise halvenemine või külgvaate kadumine) koos ülalmainitud sümptomitest mõnega, tuleb kohe pöörduda erakorralisse meditsiiniabisse. See võib viidata suurele hüpofüüsi kasvajale, mis surub nägemistelegile.