Nahavähk
Kirjeldus
Nahavähk on pahaloomuline naharakkude kasvaja, mis tekib sageliasti päikese UV-kiirguse mõjul. See on üks levinumaid vähivorme maailmas, kuid varajase avastamise korral on enamasti tõhusalt ravitav. Regulaarne iseennast kontrollimine ja dermatoloogi külastused on võtmetähtsusega ennetamiseks.
Nahavähk on pahaloomuline (maligne) kasvaja, mis areneb nahas asuvatest rakkudest. See võib tekkida erinevatest naharakkude tüüpidest, näiteks melanotsüütidest (melanoom), keratiinotsüütidest (alumise ja pealmise nahakihtide kartsinoomid) või sidekoe rakkudest. Kasvaja võib lokaliseeruda ainult nahal, kuid ilma õigeaegse ravita võib see levida sügavamale kudetesse ja teistesse elunditesse (metastaseeruda). Haigus võib mõjutada igas vanuses inimesi, kõige sagedamini aga nende nahka, kes on olnud pikaajalisele päikesevalgusele või UV-kiirgusele (nagu solarium) välja seatud.
- A – Asümmeetria: Mutt või täpp on ebasümmeetrilise kujuga.
- B – Piir (Border): Mutil on ebanormaalsed, ebaühtlased või hägused servad.
- C – Värv (Color): Mutt võib sisaldada mitut värvi (nt pruun, must, punane, sinine või valge).
- D – Diameeter: Kasvaja läbimõõt on suurem kui 6 mm (umbes kustutuskummi suurus otsas).
- E – Areng (Evolution): Mutt muutub aja jooksul – suureneb, muudab värvi, kuju või tekib sügelus, verejooks või koorumine.
- Uus kiiresti kasvav moodustis nahal.
- Haav või sügel nahal, mis ei parane mitu nädalat.
- Vanade muttide välimuse muutus (nt tundlikkus, valulikkus).
- Naha alapunktid või sõlmed, mis tunduvad läbi nahakihi.
- Lümfisõlmede suurenemine (nt kaenla- või kaelaaluses).
Peamiseks põhjuseks on ultravalguse (UV) kahjulik mõju naharakettide DNA-le, mis põhjustab mutatsioone ja kontrollimatut rakukasvu. Olulised riskitegurid on: * Intensiivne ja korduv päikese põletus, eriti lapsepõlves. * Pikaajaline päikesevalguse käes viibimine ilma kaitseva kreemita. * Solariumite kasutamine. * Heledanahalised, punapealised või heledate silmadega inimesed, kelle nahas on vähem melanotseeni. * Suur arv tekkimutte või ebatavalise välimusega sünnimutte. * Nahavähk perekonnas (geneetiline kalduvus). * Nõrgenenud immuunsüsteem (nt pärast organisiirdamist). * Mõned haruldased geneetilised sündroomid (nt xeroderma pigmentosum).
Diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja nahavisuaalse uuringuga, mida teeb dermatoloog. Kasutatakse dermatoskoopi – eriseadet, mis suurendab mutti ja võimaldab hinnata selle struktuuri ilma biopsiata. Lõplik diagnoos kinnitatakse biopsiaga, mille käigus kahtlase ala osa või kogu moodustis kirurgiliselt eemaldatakse ja saadetakse histoloogilisele uuringule. See määrab täpselt kasvaja tüübi, sügavuse ja agressiivsuse. Kui on kahtlus edasijõudnud haiguses, võidakse kasutada täiendavaid uuringuid (nagu veretööd, CT, MRI või PET-skaneering) metastasite väljaselgitamiseks.
Ravi valik sõltub täielikult vähk-tüübist, selle staadiumist, asukohast ja patsiendi tervislikust seisundist. Peamine ja kõige tõhusam meetod varajases staadiumis on kasvaja kirurgiline eemaldamine koos tervete nahaservadega. Muud võimalused hõlmavad: * Kiiritusravi (radioterapia), kasutatakse, kui kirurgiline eemaldamine ei ole võimalik või vähi tagasituleku riski vähendamiseks. * Krioterapia (külmravi) või laserravi, mida kasutatakse mõningate väiksemate või vähem agressiivsete kasvajate puhul. * Topikaalne ravi (kreemid), nt immuunmodulaatoritega. * Edasijõudnud haiguse korral võidakse kasutada süsteemset ravi: sihtmärkravi (tabletid), mis ründavad spetsiifilisi mutatsioone vähirakkudes; immuunterapia, mis aktiveerib immuunsüsteemi vähirakke ründama; harvemini tavalist keemiaravi. Pärast edukat ravi on vaja regulaarseid jälgimiskontroll-e, et avastada võimalik tagasitulek või uued kasvajad varakult.
Konsulteerige dermatoloogiga nii kiiresti kui võimalik, kui märkate nahal mõnda järgmistest muutustest: * Isegi üks uus, kiiresti kasvav või ebatavaline mutt. * Olemasolev mutt, mis hakkab muutuma suuruse, kuju, värvi, tekstuuri või servade poolest. * Moodustis, mis sügeleb, valutab, on tundlik, veritseb või koorub. * Haav, mis ei paran 3-4 nädala jooksul. * Mutt, mis näeb välja erinev kui kõik teised teie kehal olevad mutid. Ärge oodake – varajane sekkumine võib päästa elu. Kui teil on suur riskitegurite arv (nt tugev perekondlik ajalugu), on soovitatav korraldada regulaarsed (nt aastased) kontrollid dermatoloogi juures isegi ilma sümptomiteta.