Violetsed laigud
Kirjeldus
Violetsed laigud on nahavärvimu muutused, mis on violetse tooniga ja võivad tekkida erinevatel põhjustel. Need võivad olla nii väikesed punktid kui ka suuremad laigud.
Violetsed laigud on enamasti seotud verevalumitega naha all või limaskesta all. Need tekivad siis, kui veri pääseb veresoonest välja ja koguneb ümbritsevatesse kudedesse. See võib juhtuda veresoonte kahjustuse tõttu (näiteks vigastusel) või vere hüübimisprobleemide tõttu. Vere hüübimine on oluline protsess, mis takistab liigset verejooksu. Kui see protsess on häiritud, võivad tekkida verevalumid naha peal või sees.
- Marjandid (hematomid) – need tekivad tavaliselt löögi või tõuke tagajärjel.
- Vananedes muutuvad kapillaarid (väikesed veresooned) hapraks, mistõttu võivad tekkida väikesed verevalumid isegi kerge surve korral.
- Mõned ravimid võivad suurendada verejooksu riski, näiteks aspiriin, ibuprofeen ja verehüübimist takistavad ravimid (antikoagulandid).
- Päikesevalgus võib kahjustada naha veresooni, eriti vanematel inimestel.
- Rasedus – hormonaalsed muutused võivad teha veresooni tundlikumaks.
- Trombotsütopeenia – vereliistakute (trombotsüütide) arvu langus, mis on olulised vere hüübimisel.
- Hemofiilia – pärilik vere hüübimishäire, kus puuduvad teatud hüübimisvalgud.
- Maksahaigused (nt tsirroos) – maks on oluline hüübimisfaktorite tootmiseks, maksakahjustus võib põhjustada verejooksu.
- Infektsioonid nagu meningiit või sepis võivad põhjustada verevalumeid naha all.
- Autoimmunnhaigused, näiteks süsteemne erütematoosne luupus või idiopaatiline trombotsütopeeniline purpura (ITP).
- Vähihaigused, eriti leukeemia ja lümfoom, mis võivad mõjutada vereliistakute tootmist.
- Vaskuliit – veresoonte põletik, mis võib põhjustada verejooksu naha sisse.
- Pikaajalised kroonilised haigused nagu diabeet või neerupuudulikkus.
Kui violetsed laigud on tekkinud väikese vigastuse tõttu, võite proovida järgmist:
1. Külmakompress – rakendage vigastatud piirkonnale 10–15 minutit külma, et vähendada verejooksu ja põletikku.
2. Tõstke kahjustunud kehaosa kõrgemale, et vähendada vereringet piirkonnas.
3. Vältige ravimeid, mis võivad vere hüübimist halvendada (kui te ei ole kindel, konsulteerige arstiga).
4. Sööge tervislikku toitu, mis sisaldab piisavalt C- ja K-vitamiini – need aitavad tugevdada veresooni.
5. Puhkage ja vältige liigset füüsilist koormust, mis võib põhjustada uusi vigastusi.
Oluline: Kui te ei tea laikude põhjust või need ei kao mõne päeva jooksul, pöörduge arsti poole. Ärge ravige ennast ise ilma arsti nõusolekuta.
- Violetsed laigud tekivad järsult ilma selge põhjuseta (nt vigastuseta).
- Laike on palju ja need levivad kiiresti kehal.
- Laigud on suured ja valulikud.
- Kõrge palavik (üle 38,5°C), eriti kui see kaasneb laikudega.
- Tugev peavalu, kaelajäikus, valgusundimus või teadvuse muutused – need võivad olla meningiidi märgid.
- Imetamisraskused, kõhutumedus või vähene urineerimine.
- Verejooks nina, suust, igemetest või muust kehaosast ilma selge põhjuseta.
- Liigeste valud, paistes või jäikus.
- Kõhuvalud, oksendamine või verega väljaheited.
- Rasked löögijäljed (verevalumid) väikeste vigastuste korral.