Eritema multiforme (Multiformne erüteem)
Kirjeldus
Eritema multiforme on nahk- ja limaskestade ülitundlikkusreaktsioon, mida iseloomustab iseloomulik 'sihtmärkide' või 'silmuste' sarnaste löövetega väljum. See on enamasti kerge kuluga ja mööduv häire, kuid võib tekitada tundevalu ning raskematel juhtudel kahjustada suu ja teisi limaskesti. Eritema multiforme on sageli seotud viirusinfektsioonide (eriti herpesviirusega) või ravimite tarvitamisega ja nõuab põhjuse tuvastamist ning sümptomite leevendamist.
Eritema multiforme on äge immuunvastuse põhjustatud nahahaigus, mille korral keha immuunsüsteem reageerib teatud trigeritele (nt infektsioon või ravim) ning põhjustab spetsiifiliste põletikuliste muutuste teket nahal ja limaskestadel. Reaktsiooni käigus kahjustuvad väikesed veresooned naha ülemistes kihtides, mis viib iseloomulike lööveteni. Haigus võib esineda kahes peamises vormis: Eritema multiforme minor'is on kahjustused peamiselt nahal, Eritema multiforme major'is on tõsisemad ja laialdasemad väljumid, mis hõlmavad ka suu-, silma- või suguelundite limaskesti. Peamised sihtmärgid on seega nahk ja limaskestad. Protsess on enamasti akuteeruv, kuid iseparanev, ning ei jäta tavaliselt püsivaid jäänukkahjustusi, kui just ei esine tüsistusi.
- Sihtmärgi- või rõngakujulised lööbed (target lesions): Keskel on tumedam põisk või põletikuline täpp, seda ümbritseb kahvatum rõngas ja see omakorda punane äärevöönd. See on eritema multiforme klassikaline märk.
- Löövete asukoht: Lööbed ilmnevad sümmeetriliselt peamiselt käte ja jalgade tagumistel külgedel, peopesadel, talladel, näol ja kõhuõõne piirkonnas.
- Eritema multiforme minor: Lööbed on piiratud nahaga, võivad sügelda või põletada, kuid sageli on valuta.
- Eritema multiforme major: Lööbed on laialdasemad, võivad ühineda ja sageli kaasneb tõsine limaskeste kaasatus.
- Suuõõne kaasatus: Valu, punetus, põiskede teke ja haavandite moodustumine suu limaskestal, mis võivab raskendada söömist ja joomist.
- Silmakahjustus: Konjunktiviidi (sidekesta põletik) sümptomid – punetus, pisarate voolamine, valgustundlikkus.
- Suguelundite limaskesta kaasatus: Harvem esinev, kuid võib põhjustada valulikke haavandeid.
- Enne lööbete teket võivad esineda gripi-taolised sümptomid: väsimus, palavik, peavalu, lihasvalud.
- Lööbete tekkimisega võib kaasneda kerge sügelus või põletav tunne nahal.
Eritema multiforme on keha ülitundlikkusreaktsioon konkreetsele 'käivitajale'. Enamikul juhtudel on selleks infektsioon või ravim.
Peamised käivitajad (põhjused):
1. Infektsioonid: Umbes 90% Eritema multiforme minor juhtudest on seotud herpes simplex viirusega (huuleherpes, suguelundite herpes). Teised tavalised infektsioonid hõlmavad mükoplasmapneumoniat, Eppsteini-Barri viirust, tsütomegaloviirust ja hepatiiti viiruseid.
2. Ravimid: Eritema multiforme major põhjustajaks on sagedamini ravimid. Levinumad on teatud antibiootikumid (penitsilliinid, sulfamiidid), valuvaigistid (nt barbituraadid), antiepileptikumid ja allopurinool.
3. Muud põhjused: Harvem võivad põhjustajaks olla süstekaudsed vaktsiinid, süsteemsed haigused või isegi füüsikalised tegurid nagu päikesevalgus.
Riskitegurid:
- Vanus: Haigus esineb sagedamini noortel ja keskealistel täiskasvanutel (20-40-aastased).
- Sugupool: Mehed haigestuvad naistest sagedamini.
- Herpesviiruse kordusinfektsioonid: Neile, kellel esineb korduvaid herpesi puhanguid.
- Immunnussüsteemi seisund: Nõrgenenud immuunsus võib suurendada riski.
- Geneetiline kalduvus: On teatud geneetilisi tegureid, mis suurendavad haigestumistõenäosust.
Eritema multiforme diagnoos põhineb peamiselt anamneesil (haigusloo kogumisel) ja hoolikal füüsisel läbivaatusel, eriti iseloomulike lööbete tuvastamisel.
1. Anamnees ja kliniline läbivaatus: Arst küsib hiljuti läbipõetud infektsioonide, uute ravimite tarvitamise ja sümptomite ajastuse kohta. Seejärel uurib täpselt lööbete kuju, suurust, värvust ja jaotust kehal (eriti 'sihtmärgilööbed').
2. Nahabiopsia ja histopatoloogiline uuring: Kui diagnoos on kahtlane või kulgeb ebatüüpiliselt, võetakse lööbealt väike nahatükk (biopsia). Mikroskoobi all otsitakse iseloomulikke muutusi, nagu rakkude surmakolded naha ülemistes kihtides ja verekapillaaride ümbruse põletik.
3. Laboratoorsed uuringud: Need ei kinnita diagnoosi otse, kuid aitavad hinnata üldist terviseseisundit ja välistada teisi haigusi.
- Vereanalüüs: Valkude (CRP, lümfotsüütide) taseme muutused võivad viidata infektsioonile või põletikule.
- Infektsioonide testimine: Herpesviiruse või teiste kahtlustatavate patogeenide vastaste antikehade või viirus-DNA otsimine verest.
4. Diferentsiaaldiagnoos: Arst peab välistama teised sarnaste sümptomitega seisundid nagu urtikaaria, Stevens-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekroolüüs (TEN) või süsteemne erütematoosne luupus (SLE). Eritema multiforme eristab neist just 'sihtmärgilööbete' olemasolu ja üldiselt kergem kulg.
Eritema multiforme ravi on suunatud peamiselt põhjustava teguri kõrvaldamisele, sümptomite leevendamisele ja võimalike tüsistuste ennetamisele. Enamik juhte paraneb iseseisvalt 2-6 nädala jooksul.
1. Põhjuslik ravi:
- Kui käivitajaks on herpesviirus, võib arst määrata viirusvastaseid ravimeid (atsükloviir, valatsükloviir) nii akutse epišoodi raviks kui ka korduvate puhangute ennetamiseks.
- Kui põhjuseks on ravim, tuleb see koheselt ja jäädavalt ära jätta.
2. Sümptomaatiline ravi:
- Kohalik (topiline) ravi: Mõõdukate nahalööbete korral kasutatakse steroidseid kreeme või salvide (mõõduka toimega kortikosteroidid) põletiku ja sügeluse leevendamiseks.
- Süsteemne ravi: Tõsisemate või laialdaste lööbete, eriti limaskestade kaasamise korral, võidakse lühiajaliselt määrata süstekaudseid kortikosteroide (prednisolon).
- Valu- ja põletikuvastased ravimid: Valu ja palaviku leevendamiseks kasutatakse paratsetamooli. Vältida tuleks mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID), kuna nad võivad mõnel juhul haigust süvendada.
- Antihistamiinikumid: Sügeluse kontrollimiseks võidakse määrata antihistamiinrava.
3. Toetav ravi (eriti limaskestade kahjustuse korral):
- Suuhooldus: Valuvaigiste suukoogeldiste (lidokaiin), desinfitseerivate loputuste ja hüdratseerivate geelide kasutamine suu haavandite leevendamiseks.
- Silma- ja nahahooldus: Okulaarsete steroidside või silmatilkade kasutamine silmapõletiku korral ning hoolikas naha hügieen infektsioonide vältimiseks.
- Pügaline toitumine: Vedeliku piisav manustamine ning pehme või vedel toit, kui söömine on valulik.
Iga kord, kui teil tekivad arusaamatud või levivad lööbed, on oluline konsulteerida perearsti või nahahaiguste arstiga (dermatoloog). Järgmised olukorrad nõuavad ERITI KIIRET arstiabi või haiglasse pöördumist:
- Lööbed levivad kiiresti ja hõlmavad suurt kehapinda.
- Tekivad tõsised suu-, silma- või suguelundite limaskesta haavandid, mis takistavad söömist, joomist või põhjustavad tugevat valu.
- Kõrge palavik (üle 39°C), väsimus ja halb üldeseisund.
- Lööbete keskele tekivad suured, katkenud põied või näha on nahalapikeste eraldumine (mis võib viidata raskemale seisundile nagu Stevens-Johnsoni sündroom).
- Kahtlus, et reaktsiooni on põhjustanud uus ravim – ravimi tarvitamine tuleb kohe peatada ja arstiga konsulteerida.
- Lapsel esineb sarnaseid sümptomeid – lapsed vajavad kohustuslikku arsti läbivaatust.