Maksatsiroos
Kirjeldus
Maksatsiroos ehk maksatsirroos on krooniline maksa haigus, mille korral tervet maksakude asendab aeglaselt armetik. See on pöördumatu protsess, mis kahjustab maksa talitlust ja võib viia tõsiste terviseprobleemideni. Õigeaegne tuvastamine ja tõhusa ravi alustamine on elutähtsad.
Maksatsiroos on maksa lõppstaadiumi haigus, mida iseloomustab armetiku ehk sidekoe moodustumine ja maksa normaalse ehitusega asendamine. Pideva kahjustuse (nt põletiku) korral proovib maks ennast parandada, kuid seda protsessi käigus tekib armetik. See armetik takistab vere voolu läbi maksa ja piirab järjest rohkem maksa talitlust – toitainete töötlemist, mürkaine neutraliseerimist ja valkude tootmist. Maks muutub kõvemaks ja kährikulisemaks.
- Väsimus ja nõrkus
- Isetu, kaalulangus
- Õrna ihu sügelus
- Kõhu ülaosas ebamugavustunne või valulikkus
- Punakad peopesad (palmare erütseem)
- Väikesed ämblikutaolised veresooned (telangektaasiad) nahal
- Kollatõbi (žaundice) – nahal ja silmavalgetel kollane värvus
- Kõhuümbermõõdu suurenemine vedeliku kogunemise tõttu (atsiit)
- Jalgade turse
- Kerge sinimine (verevalumid)
- Segadus, kõne raskused, unisus (hepatiitlik enkefalopaatia)
- Sooneveritsus (näiteks oksendades verd või tõmmuse väljaheite korral)
- Meeste puhul võib tekkid rinnanäärmete suurenemine (günäkomastia) ja munandite kahanemine
Peamised maksatsiroosi põhjused on pikemat aega kestnud maksakahjustus. Levinumad põhjused on: 1) Alkoholi liigtarbimine – alkoholi krooniline kuritarvitamine on üks levinumaid põhjusi. 2) Viirushepatiidid – Krooniline hepatiit B ja C viirusnakkus. 3) Mittetarbimisalane rasvamaks (NAFLD) – seotud ülekaalulisuse, II tüüpi diabeedi ja ainevahetushaigustega. See muutub üha olulisemaks põhjuseks. 4) Autoimmuunhaigused – Autoimmuunne hepatiit või primaarne koliine tsirroos (PBC). 5) Mõned geneetilised haigused nagu hemokromatoos (raua liigkogunemine), Wilsoni tõbi (vase liigkogunemine) ja tsüstiline fibroos. Risk suureneb koos vanusega, ja teatud ravimid või mürgid võivad samuti kahjustada maksa.
Maksatsiroosi diagnoosimisel arvestatakse sümptomeid, füüsilist uuringut ja erinevaid teste. Uuringud hõlmavad: Vereanalüüs: Maksa talitluse testid (nt ALT, AST, bilirubiin, albumiin), vereloomeste arvu määramine, protrombiiniaeg. Pildiuuringud: Kõhuultraheli (ultrasound) maksa struktuuri ja verevoolu hindamiseks. Arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT) täpsemaks pildistamiseks. Elastsuse mõõtmine (FibroScan): Spetsiaalne seade maksa kõvaduse mõõtmiseks ilma nõelata. Maksabiopsia: Kõige täpsem meetod. Väike maksakoe tükk võetakse nõelaga ja analüüsitakse mikroskoobiga armetiku ulatuse ja põhjuse määramiseks.
Maksatsiroosi pöördamist pole võimalik, kuid ravi suunatakse haiguse edasikulgemise peatamisele, sümptomite leevendamisele ja tüsistuste ennetamisele. Põhjuse ravi: Alkoholi täielik loobumine, hepatiidi viiruste vastased ravimid (DAA-preparaadid hepatiit C puhul), rasvamaksa ravi dieedi ja eluviisi muutustega. Sümptomaatiline ravi: Diureetikumid (kusetegevust suurendavad ravimid) vedeliku kogunemise vastu, beetalükurid või endoskoopiline ravi sooneveritsuste ennetamiseks, ravimid ajutoksuse (hepatiitliku enkefalopaatia) vähendamiseks. Toetusravi: Tasakaalustatud dieet, piiratud soolakogus, vältida maksa kahjustavaid ravimeid (nt paratsetamooli suurtes annustes). Lõplik ravi: Maksa siirdamine on ainus radikaalne ravi viimases staadiumis, kui maks on talitlusvõimetu.
Oluline on konsulteerida arstiga, kui ilmnevad mõned järgmistest märkidest, eriti kui teil on teadaolev maksahaigus või riskitegurid: Kohe arstiabi vajavad hädaolukorrad ("punased lipud"): Verine oksendamine või tõmmuse väljaheide, järsk segadus või vähene reaktsioonivõime (hepatiitlik enkefalopaatia), äge ja tugev kõhuvalu. Planeeritud konsultatsiooni põhjused: Püsiv kollane nahavärvus või silmavalged, selgelt põhjusteta kõhuümbermõõdu suurenemine või jalgade turse, pidev ja tugev väsimus, isetu ja kaalulangus. Ärge oodake. Varajane sekkumine võib oluliselt paranda prognoosi.