Maksa abstsess (Maksamädanik)

Maksa abstsess on piiritletud mädanik maksakoe sees, mis tekib tavaliselt bakteriinfektsiooni tulemusena. Mikroorganismid, enamasti bakterid, jõuavad maksa verekaudu (näiteks põletikulise soolehaiguse korral), lähedalasuvatest infektsiooniallikatest (näiteks sapiteed) või otsese levikuna kõhuõõne teiste organite põletikust. Infektsioon põhjustab koe lagunemist ja mäda kogunemist, moodustades ühe või mitu mädakollet. See kahjustab maksa normaalset funktsiooni ning kui seda ei ravita, võib infektsioon levida teistesse elunditesse.

Peamiseks põhjuseks on bakteriaalne infektsioon. Levinumad teed, kuidas bakterid maksa jõuavad, on:

• Portaalne vereringe: Infektsioon kõhuelunditest (näiteks pimesoole põletik, divertikuliit, krooniline põletikuline soolehaigus) levib veresoonte kaudu maksa.
• Sapiteede infektsioon: Kivid või põletik sapijuhades võivad põhjustada infektsiooni, mis levib maksa.
• Trauma või kirurgia: Otsene maksavigastus või kõhuõõne operatsioonid.
• Kauglevik (hematogeenne): Infektsioon muudes kehaosades (näiteks süda, hambad) võib vereringe kaudu maksa jõuda.

Riskitegurid, mis suurendavad maksa abstsessi teket, on: diabetes, immuunpuudulikkus, alkoholi liigtarbimine, maksatsirroos, vähi ravi (keemoteraapia) ning juba olemasolevad kõhuõõne põletikulised haigused.

Maksa abstsessi kahtlus tekib iseloomulike sümptomite põhjal. Diagnoosi kinnitamiseks tehakse mitmeid uuringuid:

1. Verianalüüs: Kontrollitakse põletikumärke (kõrgenenud valgevererakkude arv, CRP), maksafunktsiooni näitajaid ja verebakterite kasvatust (hemokultuur).

2. Pildidiagnostika: See on peamine meetod abstsessi leidmiseks ja lokaliseerimiseks.

• Kõhuultraheli (ultrahel): Kiire ja kergesti kättesaadav meetod mädakolde avastamiseks.
• Arvutitomograafia (KT) või Magnituurresonantstomograafia (MRT): Annab täpsema pildi abstsessi suuruse, asukoha ja arvust, samuti võimalikust põhjusest (nt sapiteede probleemid).

3. Drenaaž koos biopsiaga: Pildijuhitava drenaaži (toru paigaldamine abstsessi tühjendamiseks) ajal võetakse sageli mäda proov mikroobi tuvastamiseks ja tundlikkuse määramiseks, et valida õige antibiootikum.

Ravi on suunatud infektsiooni likvideerimisele, mädakolde tühjendamisele ja sümptomite leevendamisele. See hõlmab:

• Antibiootikuravi: Lauaspektrijõuliste antibiootikumide manustamine süstina, mis algab kohe pärast diagnoosi. Pärast bakteri tundlikkuse tulemusti korrigeeritakse ravi.
• Mädakolde drenaaž: See on sageli kriitiline. Enamasti tehakse perkutaanne drenaaž – pildijuhitavalt (ultraheli või KT abil) paigaldatakse läbi naha õhuke toru abstsessi, et mäda välja lasta. Suuremate või mitme abstsessi korral võib olla vaja kirurgilist drenaaži (laparotoomiat).
• Põhjuste ravi: Kui abstsessil on selge põhjus (nt sapikivid), tuleb see samuti ravida.
• Plaaniline toetusravi: Hõlmab vedelikubalanssi, valuvaigisteid ja toetavat toitumist.

Võta ühendust arstiga või kutsuge kiirabi järgmiste hädaolukorra märkide ilmnemisel:

• Kõrge, kestev palavik (üle 38,5°C), eriti koos värisemisega.
• Tugev, terav või tugevnev valu paremas kõhuülakeses või õla taga.
• Oksendamine, mis ei lõpe, ja võimetus vedelikku sisse võtta.
• Nahakahvatus, tumedast uriinist või eriti heledadest väljaheidetest.
• Segadus, aeglane reaktsioon või teadvuse muutus (võib viidata sepsiselle).

Kui teil on teadaolev riskitegur (nt äsja opereeritud kõhuõõnes, krooniline soolehaigus) ja teile tekib ülalkirjeldatud sümptomeid, ärge viivitage konsulteerimisega.