Maksa biopsia

Kirjeldav

Näitaja kohta

Maksa biopsia on invasiivne diagnostiline protseduur, mille käigus võetakse maksast väike koeproov mikroskoopiliseks uurimiseks. Seda tehakse sageli maksahaiguste diagnoosimiseks, haiguste raskusastme hindamiseks ja raviplaani koostamiseks.

Funktsioon
  • Maksa biopsia võimaldab otseselt hinnata maksarakkude seisundit, põletikku, fibroosi (armkoe), rasva ladestumist ja võimalikke kasvajaid.
  • See on kuldne standard maksakahjustuse astme määramiseks, eriti krooniliste hepatiitide ja maksatsirroosi korral.
Meetod
  • Enamasti tehakse läbi nahapunktiooni (perkutaanne biopsia), kus nõel juhibult maksani juhitakse.
  • Proovi võtmiseks võib kasutada ka teisi meetodeid, nagu laparoskoopia või venoosne ligipääs.
Ettevalmistus
  • Enne protseduuri kontrollitakse vererühmi ja vere hüübimist (veritsusoht).
  • Patsient peaks olema tühi kõht protseduuri ajaks.
  • Tehakse kohalik tuimestus ja/või rahustite manustamine.
Protseduur
  • Patsient lebab selili või külili, käed pea kohal.
  • Ultraheli abil täpsustatakse nõela sisenemiskoht ja suund.
  • Nõel viiakse kiiresti sisse ja välja, võttes väikese koetüki.
  • Protseduur kestab tavaliselt 15-30 minutit.
Järelvalve
  • Pärast protseduuri jälgitakse patsienti mitu tundi veritsuse või muude tüsistuste vältimiseks.
  • Soovitatakse puhkust ja füüsilise koormuse vältimist järgneval 24-48 tunnil.
Põletikulised muutused
  • Krooniline hepatiit (nt hepatiit B või C)
  • Autoimmuunne hepatiit
  • Alkoholiline või mittealkoholiline rasvmaksapõletik (steatohepatiit)
Fibroos ja tsirroos
  • Armkoe kogunemine (fibroos), mis on maksakahjustuse progresseerumise näitaja
  • Tsirroos (lõplik fibroosistaadium), kus maksarakkude asendub püsiv armkude
Metaboolsed häired
  • Rasva ladestumine maksas (steatoos)
  • Raua või vase liigse ladestumise tõttu tekkinud maksakahjustus (hemokromatoos, Wilsoni tõbi)
Kasvajad
  • Pahaloomulised kasvajad (maksavähk, teiste organite metastasid)
  • Healoomulised kasvajad (hemangioom, adenoom)
Peamised põhjused
  • Maksasündroomi või seerummarginaalide püsiva tõusu põhjus, mida teiste meetoditega ei saa selgitada.
  • Kroonilise maksapõletiku (hepatiidi) aktiivsuse ja fibroosi astme täpne hindamine.
  • Kahtlus maksatsirroosi, maksavähi või muude kasvajate järele.
  • Maksasiirdamise (transplantatsiooni) järel uue maksa funktsiooni või tagasilanguse hindamine.
  • Metaboolse maksahaiguse (nt NAFLD/NASH) diagnoos ja staadiumi määramine.
Spetsialistid, kes seda tavaliselt tellivad
  • Gastroenteroloog (eriti hepatoloog)
  • Infektsionist (krooniliste viirushepatiitide korral)
  • Onkoloog (kahtlus kasvaja korral)