Lamehaigus (Lichen planus)

Lamehaigus on krooniline põletikuline nahahaigus, mis avaldub väikeste, tavaliselt väga sügeliste punakaslillade laikudena. See ei ole nakkav haigus ja tihti kaob iseenesest mõne aasta pärast, kuid võib põhjustada märkimisväärset ebamugavust ja vajada ravi sümptomite leevendamiseks.

Kelle poole pöörduda?

Diagnoosimiseks ja raviks pöördutakse tavaliselt selle valdkonna spetsialistide poole:

Lamehaigus on autoimmuunne haigus, mille puhul organismi immuunsüsteem ründab ekslikult naha ja limaskestade rakke, põhjustades iseloomulikku põletikku. See võib mõjutada peamiselt nahka, kuid sageli ka suuõõnt, suguelundeid ja mõnikord küüsi. Haigus ise ei ole eluohtlik ega nakkav, kuid võib olla pikaajaline (krooniline) ja mõjutada elukvaliteeti tugeva sügeluse või esteetiliste murede tõttu. Lamehaiguse laigud on sageli sümmeetrilised ja võivad tekkida kuhjatisena.

Naha sümptomid
  • Väikesed, lapikud, säravat värvi (punakaslillad või lillakaspunased) tõusud (papüülid).
  • Tugev, peaaegu piinav sügelus, mis võib öösel halveneda.
  • Laigud, millel on iseloomulik valge võrgustiku meenutav muster (Wickhami striatsioonid), mis on nähtav suurendusega.
  • Enamasti esineb randmetel, säärtel, seljal ja kõhu peal.
  • Vigastuste kohad võivad põletikust tõttu tumeneda (hüperpigmentatsioon), mis jääb ka pärast haiguse taandumist.
Limaskestade sümptomid
  • Suus: valged, pitsitaolised laigud või laigud põskede sisemusel, keelel või igemetel; võib põhjustada valu või tundlikkust teravate või vürtsikate toitude suhtes.
  • Suguelunditel: valged laigud või punased, valulikud soresed; võib tekitada seksuaalset ebamugavust.
  • Küünte kahjustus: küüned võivad muutuda silejooneliseks, lohistuda või isegi ära kukkuda (harva).

Lamehaiguse täpset põhjust ei tea, kuid seda peetakse autoimmuunseks reaktsiooniks, kus organismi kaitsesüsteem reageerib valesti. Mõned tegurid võivad haiguse esile kutsuda või sellele kaasa aidata: geneetiline kalduvus (peres esinevus), teatud ravimid (nt mõned vere- ja rõhuravimid), viirusinfektsioonid (eriti hepatiit C), stress või keemilised ained (nt fotokopiamasinates kasutatavad kemikaalid). Haigus võib tekkida igas eas, kuid on levinum keskealistel naistel.

Arst (tavaliselt dermatoloog) seab diagnoosi enamasti klinikilise läbivaatuse alusel, sest laigud on väga iseloomuliku välimusega. Diagnoosi kinnitamiseks võib olla vajalik naha biopsia – väikese naha-proovivõtu analüüs histoloogiliselt, mis näitab tüüpilist põletikku. Kui on kahtlus hepatiidi C seose kohta, võib soovitada vereanalüüsi. Oluline on eristada lamehaigust ekseemist, psoriaasist või allergilist reaktsioonist.

Kuna lamehaigusel puudub täielik ravim, on ravimeetodid suunatud sümptomite leevendamisele, põletiku vähendamisele ja kiirendamisele. Valik sõltub kahjustuste ulatusest ja asukohast. Kohalikku ravi kasutatakse kõige sagedamini: kortikosteroidide kreemid või salvid (nt hüdrokortisoon) sügeluse ja põletiku vähendamiseks. Raskematel juhtudel võidakse kasutada süsteemset ravi: kortikosteroide tabletidena, retinoidde või immunosupressive (nt metotreksaat). Fototerapia (UV-valgusravi) võib olla efektiivne laialdase nahakahjustuse korral. Suuõõne kahjustuste korral soovitatakse vältida irritantseid toite ja kasutada spetsiaalseid suuõõne hooldusvahendeid. Enamikul juhtudel lamehaigus kaob ise 1-2 aasta jooksul, kuid võib naasta.

Kui teil ilmnevad nahal või suus iseloomulikud laigud, mis põhjustavad sügelust, valu või ebamugavust, on soovitatav konsulteerida perearsti või dermatoloogiga. Kiire arstiabi on vajalik, kui sügelus on talumatu, kahjustused levivad kiiresti või kui tekib märke sekundaarseks infektsiooniks (nt mädanevad, punetavad ja valulikud laigud). Samuti tuleks pöörduda arsti poole, kui laigud segavad söömist, joomist või igapäevast tegevust. Eriti oluline on ennetav kontroll, kui teil on diagnoositud hepatiit C või kui te võtate uusi ravimeid, mis võisid sümptomeid esile kutsuda.


Seotud uuringud: Lamehaigus (Lichen planus)

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!