Lamehaigus (Lichen planus)
Kirjeldus
Lamehaigus on krooniline põletikuline nahahaigus, mis avaldub väikeste, tavaliselt väga sügeliste punakaslillade laikudena. See ei ole nakkav haigus ja tihti kaob iseenesest mõne aasta pärast, kuid võib põhjustada märkimisväärset ebamugavust ja vajada ravi sümptomite leevendamiseks.
Lamehaigus on autoimmuunne haigus, mille puhul organismi immuunsüsteem ründab ekslikult naha ja limaskestade rakke, põhjustades iseloomulikku põletikku. See võib mõjutada peamiselt nahka, kuid sageli ka suuõõnt, suguelundeid ja mõnikord küüsi. Haigus ise ei ole eluohtlik ega nakkav, kuid võib olla pikaajaline (krooniline) ja mõjutada elukvaliteeti tugeva sügeluse või esteetiliste murede tõttu. Lamehaiguse laigud on sageli sümmeetrilised ja võivad tekkida kuhjatisena.
- Väikesed, lapikud, säravat värvi (punakaslillad või lillakaspunased) tõusud (papüülid).
- Tugev, peaaegu piinav sügelus, mis võib öösel halveneda.
- Laigud, millel on iseloomulik valge võrgustiku meenutav muster (Wickhami striatsioonid), mis on nähtav suurendusega.
- Enamasti esineb randmetel, säärtel, seljal ja kõhu peal.
- Vigastuste kohad võivad põletikust tõttu tumeneda (hüperpigmentatsioon), mis jääb ka pärast haiguse taandumist.
- Suus: valged, pitsitaolised laigud või laigud põskede sisemusel, keelel või igemetel; võib põhjustada valu või tundlikkust teravate või vürtsikate toitude suhtes.
- Suguelunditel: valged laigud või punased, valulikud soresed; võib tekitada seksuaalset ebamugavust.
- Küünte kahjustus: küüned võivad muutuda silejooneliseks, lohistuda või isegi ära kukkuda (harva).
Lamehaiguse täpset põhjust ei tea, kuid seda peetakse autoimmuunseks reaktsiooniks, kus organismi kaitsesüsteem reageerib valesti. Mõned tegurid võivad haiguse esile kutsuda või sellele kaasa aidata: geneetiline kalduvus (peres esinevus), teatud ravimid (nt mõned vere- ja rõhuravimid), viirusinfektsioonid (eriti hepatiit C), stress või keemilised ained (nt fotokopiamasinates kasutatavad kemikaalid). Haigus võib tekkida igas eas, kuid on levinum keskealistel naistel.
Arst (tavaliselt dermatoloog) seab diagnoosi enamasti klinikilise läbivaatuse alusel, sest laigud on väga iseloomuliku välimusega. Diagnoosi kinnitamiseks võib olla vajalik naha biopsia – väikese naha-proovivõtu analüüs histoloogiliselt, mis näitab tüüpilist põletikku. Kui on kahtlus hepatiidi C seose kohta, võib soovitada vereanalüüsi. Oluline on eristada lamehaigust ekseemist, psoriaasist või allergilist reaktsioonist.
Kuna lamehaigusel puudub täielik ravim, on ravimeetodid suunatud sümptomite leevendamisele, põletiku vähendamisele ja kiirendamisele. Valik sõltub kahjustuste ulatusest ja asukohast. Kohalikku ravi kasutatakse kõige sagedamini: kortikosteroidide kreemid või salvid (nt hüdrokortisoon) sügeluse ja põletiku vähendamiseks. Raskematel juhtudel võidakse kasutada süsteemset ravi: kortikosteroide tabletidena, retinoidde või immunosupressive (nt metotreksaat). Fototerapia (UV-valgusravi) võib olla efektiivne laialdase nahakahjustuse korral. Suuõõne kahjustuste korral soovitatakse vältida irritantseid toite ja kasutada spetsiaalseid suuõõne hooldusvahendeid. Enamikul juhtudel lamehaigus kaob ise 1-2 aasta jooksul, kuid võib naasta.
Kui teil ilmnevad nahal või suus iseloomulikud laigud, mis põhjustavad sügelust, valu või ebamugavust, on soovitatav konsulteerida perearsti või dermatoloogiga. Kiire arstiabi on vajalik, kui sügelus on talumatu, kahjustused levivad kiiresti või kui tekib märke sekundaarseks infektsiooniks (nt mädanevad, punetavad ja valulikud laigud). Samuti tuleks pöörduda arsti poole, kui laigud segavad söömist, joomist või igapäevast tegevust. Eriti oluline on ennetav kontroll, kui teil on diagnoositud hepatiit C või kui te võtate uusi ravimeid, mis võisid sümptomeid esile kutsuda.