Androgeenne alopeetsia

Androgeenne alopeetsia, tuntud ka kui meessoone musterjuuksetus või naiste musterjuuksetus, on progresseeruv juuste hõrenemine, mis on seotud spetsiifiliste suguhormoonide – androgenide – ja pärilikkuse koosmõjuga. Haiguse puhul muutuvad juuksefolliikud tundlikumaks hormooni dihüdrotestosteroonile (DHT), mis on tuletis testosteroonist. DHT aheneb ja nõrgendab juuksefolliikuleid, põhjustades kasvutsükli lühenemist. Selle tulemusena kasvavad juuksed üha peenemaks ja lühemaks, kuni folliikul lõpuks kaotab võime toota juukseid. Meestel algab see tavaliselt otsmiku- ja pealaelagendite piirkonnast (kaljus), naistel on hõrenemine ühtlasem ja avaldub laiemal pealael.

Androgeense alopeesia peamisteks põhjusteks on geneetika ja hormonaalsed muutused. Haigus on pärilik – kui perekonnas on esinenud musterjuuksetust, on risk suurem. Põhiline mehhanism on keha võime muuta testosterooni võimsamaks derivaadiks dihüdrotestosterooniks (DHT) 5-alfa reduktaasi ensüümi abil. Geneetiliselt tundlikud juuksefolliikulid ahenevad DHT toimel. Riskitegurite hulka kuuluvad vanus (haigus progresseerub aja jooksul), sugupool (meestel on sagedasem ja raskemal kujul) ning teatud hormonaalsed häired (nt polütsüstiliste munasarjade sündroom naistel). Stress ja toitumisharjumused ei põhjusta seda otseselt, kuid võivad protsessi kiirendada.

Arst seab diagnoosi peamiselt anamneesi ja füüsilise uuringu alusel, hindades juuste kaotuse mustrit. Dermatoloog võib kasutada dermatoskoopiat (spetsiaalset suurendusklaasi), et hinnata juuksefolliikulite tihedust ja miniatuuristumist. Naistel võidakse soovitada vereanalüüse, et välistada muud juuste hõrenemise põhjused (nt rauapuudus, kilpnäärme talitlushäired, hormonaalsed tasemed). Harvemini võib teha juusteproovi (biopsia), et kinnitada diagnoosi ja välistada teisi nahahaigusi. Oluline on eristada androgeenset alopeetsiat muud tüüpi juuste kaotuse põhjustest.

Androgeenset alopeetsiat ei saa täielikult ravida, kuid on olemas tõhusaid meetmeid selle edasikulgemise aeglustamiseks ja juuste kasvu taastamiseks. Kaasahooldusravi hõlmab: 1) Kohalikke ravimeid: Minoxidil (Rogaine) – see vedelik või vaht stimuleerib juuste kasvu ja peatab hõrenemist. 2) Süsteemseid ravimeid: Finasteriid (Propecia) – tablett, mis blokeerib DHT moodustumist, efektiivne peamiselt meestel. 3) Naistel võidakse kasutada antiandrogeenseid ravimeid (nt spironolaktooni) või hormonaalset asendusravi. 4) Kirurgilised meetodid: Juuseteisaldus (folliikuliimplantaat), kus kaljaksjäänud alale istutatakse tundumatud juuksefolliikulid pealaelt. 5) Abistavad protseduurid: PRP-ravi (plasma rikastatud vereplaadi süstimine), laserteraapia. Elustiiliparandused (toitumine, stressihaldus) on toetava tähtsusega.

Soovitatav on konsulteerida dermatoloogi või perearstiga niipea, kui märkate järgmisi muutusi: 1) Juuste märgatavat ja pidevat hõrenemist, eriti kui see algab enne 30. eluaastat. 2) Juuste kaotust paigutuses, mis viitab musterjuuksetusele (nt otsmikukandude tagasitõmbumine, pealael hõrenemine). 3) Kiiret juuste kaotust või hõrenemist, mis põhjustab muret. 4) Naistel juuste kaotust koos sümptomitega nagu ebaregulaarne menstruatsioon, akne või liigkasv – see võib viidata hormonaalsele häirele. 5) Kui juuste kaotus kaasneb sügele, valu, punetuse või naha muutustega (võib olla märk teisest nahahaigusest). Varasem sekkumine võimaldab valida kõige tõhusama ravikava ja säilitada olemasolevaid juukseid.