Juuste densitomeetria
Juuste densitomeetria on spetsiaalne uuring, mis hindab juuste tihedust ja jaotust pea nahal. See meetod võimaldab objektiivselt hinnata juuste seisundit, mis on oluline nii diagnoosimisel kui ravi jälgimisel. Uuringut kasutatakse laialdaselt trikoloogias, et tuvastada erinevaid juuste hõrenemise põhjuseid.
- Mõõdab juuste arvu kindla pindalaühiku (nt ruutsentimeetri) kohta
- Hindab juuste jaotust, paksust ja üldist tihedust
- Annab objektiivset informatsiooni juuste seisundi kohta
- Kasutatakse peamiselt trikoloogias (juuste- ja skalpsihaiguste eriala)
- Oluline andmeallikas alopeedia (juuste väljalangemise) diagnoosimisel ja klassifitseerimisel
- Võimaldab jälgida ravitulemuste efektiivsust aja jooksul
- Spetsialist märgib kindla suurusega testimisala (tavaliselt 1 cm²) skalpil
- Piirkonda uuritakse suurendusega digikaamera või spetsiaalse densitomeetri abil
- Seade loeb või hindab juuste varte arvu määratud alal
- Tulemused salvestatakse ja analüüsitakse arvutis, võrreldakse eelmiste uuringutega või normidega
- Juuste peaks olema puhas ja kuiv, ilma suure koguse stylingutooteteta (geel, vaha, lakk)
- Enne uuringut ei soovitata juukseid tihedalt kammida või siduda, et mitte moonutada loomulikku jaotust
- Oluline on teavitada arsti kõigist hiljuti kasutatud ravimitest või juustehooldusprotseduuridest
- Geneetiline eelsoodumus tihedamate juustega
- Normaalne indiviidiline varieeruvus erinevatel rassigruppidel
- Hormonaalsed muutused (näiteks rasedus, mis võib ajutiselt tihedust suurendada)
- Hüpertrikoos (haruldane seisund, mida iseloomustab liigne karvakasv)
- Mõned süsteemsed haigused või endokriinsed häired
- Kindlate ravimite kasutamise kõrvaltoime
- Androgeenne alopeetsia (meessoost või naissoost mustriline kaljusus) – kõige sage põhjus
- Telogenees efluvium (stressi, haiguse, toitumushäire või sünnitusejärgne ajutine juuste väljalangemine)
- Alopeetsia areata (põletikuline juuste väljalangemine mustritena)
- Toitumuspuudulikkus (raud, tsink, valgu, B-vitamiinide puudus)
- Kilpnäärme talitlushäired (hüpotüreoos või hüpertüreoos)
- Autoimmuunhaigused (nt lupus)
- Füüsiline või keemiline trauma skalpile (tihe seotud soengud, agressiivsed kemikaalid)
- Mõned ravimid (kemoteraapia, osad vereõhukuse ravimid, retinoidid)
- Püsiv või progressiivne juuste hõrenemine, märgatav patsiendi enda poolt
- Kaljuse varajaste märkide avastamine perearsti või dermatoloogi poolt
- Vajadus eristada erinevaid alopeedia tüüpe (nt mustriline vs põletikuline)
- Juuste väljalangemise ravi (nii medikamentoosse kui kirurgilise) efektiivsuse jälgimine aja jooksul
- Skalpihaiguste (nt seboreiline dermatiit, psoriaas) mõju hindamine juuste kasvule
- Trikoloog (juuste- ja skalpispetsialist)
- Dermatoloog (nahahaiguste arst)
| Üldine | Normaalsed väärtused sõltuvad vanusest, soost, etnilistest eripäradest ja uuritava peaosa nahapiirkonnast. Terve täiskasvanu juuste tihedus on enamasti vahemikus 150–200 juuksevarda ruutsentimeetri kohta. |
|---|---|
| Meestele | Tervetel meestel võib tihedus olla veidi madalam, keskmiselt 140–180 juuksevarda/cm². Androgeense alopeetsia korral võib tihedus langeda alla 100 juuksevarda/cm². |
| Naistele | Tervetel naistel on juuste tihedus tavaliselt suurem, keskmiselt 160–220 juuksevarda/cm². Hõrenemise alguses võib tihedus langeda 120–150 juuksevarda/cm² piiresse. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Juuste densitomeetria langeb
4Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!