Juuste densitomeetria

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Juuste densitomeetria normid

Üldine

Normaalsed väärtused sõltuvad vanusest, soost, etnilistest eripäradest ja uuritava peaosa nahapiirkonnast. Terve täiskasvanu juuste tihedus on enamasti vahemikus 150–200 juuksevarda ruutsentimeetri kohta.

Mehed

Tervetel meestel võib tihedus olla veidi madalam, keskmiselt 140–180 juuksevarda/cm². Androgeense alopeetsia korral võib tihedus langeda alla 100 juuksevarda/cm².

Naised

Tervetel naistel on juuste tihedus tavaliselt suurem, keskmiselt 160–220 juuksevarda/cm². Hõrenemise alguses võib tihedus langeda 120–150 juuksevarda/cm² piiresse.

Näitaja kohta

Juuste densitomeetria on spetsiaalne uuring, mis hindab juuste tihedust ja jaotust pea nahal. See meetod võimaldab objektiivselt hinnata juuste seisundit, mis on oluline nii diagnoosimisel kui ravi jälgimisel. Uuringut kasutatakse laialdaselt trikoloogias, et tuvastada erinevaid juuste hõrenemise põhjuseid.

Mis on juuste densitomeetria?

Funktsioon

Mõõdab juuste arvu kindla pindalaühiku (nt ruutsentimeetri) kohta
Hindab juuste jaotust, paksust ja üldist tihedust
Annab objektiivset informatsiooni juuste seisundi kohta

Rakendusvaldkond

Kasutatakse peamiselt trikoloogias (juuste- ja skalpsihaiguste eriala)
Oluline andmeallikas alopeedia (juuste väljalangemise) diagnoosimisel ja klassifitseerimisel
Võimaldab jälgida ravitulemuste efektiivsust aja jooksul

Protseduur ja ettevalmistus

Protseduur

Spetsialist märgib kindla suurusega testimisala (tavaliselt 1 cm²) skalpil
Piirkonda uuritakse suurendusega digikaamera või spetsiaalse densitomeetri abil
Seade loeb või hindab juuste varte arvu määratud alal
Tulemused salvestatakse ja analüüsitakse arvutis, võrreldakse eelmiste uuringutega või normidega

Ettevalmistus

Juuste peaks olema puhas ja kuiv, ilma suure koguse stylingutooteteta (geel, vaha, lakk)
Enne uuringut ei soovitata juukseid tihedalt kammida või siduda, et mitte moonutada loomulikku jaotust
Oluline on teavitada arsti kõigist hiljuti kasutatud ravimitest või juustehooldusprotseduuridest

Kõrge juuste tiheduse põhjused

Füsioloogilised põhjused

Geneetiline eelsoodumus tihedamate juustega
Normaalne indiviidiline varieeruvus erinevatel rassigruppidel
Hormonaalsed muutused (näiteks rasedus, mis võib ajutiselt tihedust suurendada)

Vähem levinud põhjused

Hüpertrikoos (haruldane seisund, mida iseloomustab liigne karvakasv)
Mõned süsteemsed haigused või endokriinsed häired
Kindlate ravimite kasutamise kõrvaltoime

Madal juuste tiheduse (hõrenemise) põhjused

Levinumad põhjused

Androgeenne alopeetsia (meessoost või naissoost mustriline kaljusus) – kõige sage põhjus
Telogenees efluvium (stressi, haiguse, toitumushäire või sünnitusejärgne ajutine juuste väljalangemine)
Alopeetsia areata (põletikuline juuste väljalangemine mustritena)

Muud tegurid

Toitumuspuudulikkus (raud, tsink, valgu, B-vitamiinide puudus)
Kilpnäärme talitlushäired (hüpotüreoos või hüpertüreoos)
Autoimmuunhaigused (nt lupus)
Füüsiline või keemiline trauma skalpile (tihe seotud soengud, agressiivsed kemikaalid)
Mõned ravimid (kemoteraapia, osad vereõhukuse ravimid, retinoidid)

Indikatsioonid: millal tehakse seda uuringut?

Kliinilised näidustused

Püsiv või progressiivne juuste hõrenemine, märgatav patsiendi enda poolt
Kaljuse varajaste märkide avastamine perearsti või dermatoloogi poolt
Vajadus eristada erinevaid alopeedia tüüpe (nt mustriline vs põletikuline)
Juuste väljalangemise ravi (nii medikamentoosse kui kirurgilise) efektiivsuse jälgimine aja jooksul
Skalpihaiguste (nt seboreiline dermatiit, psoriaas) mõju hindamine juuste kasvule

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida