Süljekortisool

Kvantitatiivne · nmol/L

Normaalsed väärtused

Süljekortisooli normid
Üldine
Normid võivad erineda olenevalt laborist ja proovi võtmisajast (hommik/õhtu).
Mehed
Hommik (6-10): ~3,7-9,5 nmol/L; Õhtu (22-24): ~0,6-1,9 nmol/L.
Naised
Sama kui meestel, võib erineda raseduse või menopausi ajal.

Näitaja kohta

Süljekortisooli test on stresihormooni kortisooli taseme määramine süljest. See on väheinvasiivne ja mugav meetod stressi ja adrenaalnäärme funktsiooni hindamiseks. Testi tulemused aitavad hinnata keha stressireaktsiooni ja avastada hormonaalseid tasakaalutusse.

Funktsioon
  • Peamine stressihormoon, mida toodab adrenaalnääre.
  • Reguleerib ainevahetust, veresuhkru taset ja immuunsüsteemi.
  • Otseses seoses stressitaseme ja päevarütmiga (kõrgeim hommikul).
Päritolu
  • Vaba kortisool liigub verest sülge.
  • Süljekontsentratsioon peegeldab veres vaba (biotegev) kortisooli taset.
  • Ei sõltu sülje tootmisest ega voolukiirusest.
Protseduur
  • Proov võetakse spetsiaalsesse torusse või filterpaberile sülje närimise/sülitamise teel.
  • Sageli võetakse mitu proovi päeva jooksul (nt hommikul ja õhtul) diürse rütmi hindamiseks.
  • Proove hoitakse toatemperatuuril või külmkapis, kuni need laborisse viiakse.
Krooniline stress
  • Psühholoogiline stress (töö, isiklikud probleemid).
  • Füüsiline stress (pidev ületreenimine, unepuudus).
  • Burn-out ja ärevushäired.
Meditsiinilised seisundid
  • Cushingi sündroom (liigne kortisooli tootmine).
  • Kasvajad adrenaalnäärme või ajuripatsi piirkonnas.
  • Rasedus või raske haigus.
Adrenaalnäärme vähenenud talitlus
  • Addisoni tõbi (autoimmuunne adrenaalnäärme kahjustus).
  • Krooniline adrenaalnäärme väsimus (nt pikaajalise stressi tagajärjel).
  • Ajuripatsi-hüpotalamuse probleemid (sekundaarne hüpokortisoleemia).
Muud tegurid
  • Pikaajaline kortikosteroidide kasutamine (võib survestada adrenaalnäärmet).
  • Kopsu- või maksakahjustus.
  • Toitumushäired või raske alatoitumine.
Kliinilised sümptomid
  • Pidev väsimus või energiapuudus (eriti hommikul).
  • Unehäired või öösel ärkamine.
  • Kehakaalu muutused (eriti kõhuümber kogunev rasv).
  • Meeleoluhäired, ärevus või depressioon.
Spetsialistide soovitus
  • Endokrinoloog (kahtlus adrenaalnäärme talitlushäiretes).
  • Psühhiaater või psühhoterapeut (stressiga seotud häirete hindamiseks).
  • Perearst (krooniliste sümptomite põhjuse selgitamiseks).