Pidev pinge
Kirjeldus
Pidev pinge on tunne, kus keha ja/või meel on pidevas pingeseisundis, mis võib väljenduda nii lihaste kõvaduse, närvilisuse, murelikkusena kui ka raskustena lõdvestuda.
Pinge on keha loomulik reaktsioon stressile või ohu tunnetusele, mis valmistab keha võitluseks või põgenemiseks ('võitle või põgene' reaktsioon). See hõlmab stressihormoonide, nagu adrenaliini ja kortisooli, vabanemist. Pidev pinge tähendab, et see reaktsioon on aktiveerunud liiga tihti või ei lõppe korralikult, jättes keha ja närvisüsteemi pidevasse valvsusseisundisse. See võib põhjustada nii füüsilisi (peavalu, lihaspinge, väsimus) kui ka vaimseid (ärritus, raskused kontsentrerumisel, mured) sümptomeid, isegi kui konkreetset ohtu ei ole. Keha ei saa piisavalt taastuda, mis põhjustab pidevat kurnatust ja võib pikaajaliselt mõjutada tervist.
- Krooniline stress (nt töö-, pere- või rahalised probleemid)
- Pidev ülekoormatus ja aja puudus
- Ebatervislik eluviis (ebapiisav uni, halb toitumine, liigne kofeiini tarbimine, füüsilise tegevuse puudus)
- Mured tuleviku või igapäevaelu asjade pärast
- Perioodilised elumuutused (koolivahetus, töökoht, kolimine)
- Ärevushäired (üldine ärevushäire, paanikahäired)
- Depressioon (mis sageli kaasneb sisepinge ja ärrituvusega)
- Krooniline valulikkus (nt fibromüalgia)
- Kaela- või seljaprobleemid, mis põhjustavad refleksset lihaspinget
- Mõned hormonaalsed häired (nt kilpnäärme liigtoimimine - hüpertüreoos)
- Kroonilise stressi tagajärjel tekkiv adrenaalne väsimus (kurnatud neerupealised)
Enne arsti poole pöördumist võid proovida neid meetmeid, mis aitavad pinget leevendada:
1. Puhkus ja unehügieen: Püüa tagada piisav ja regulaarne uni. Loo enne magamaminemist rahulik rutiin (nt raamatu lugemine, soe vann).
2. Füüsiline aktiivsus: Regulaarne mõõdukas koormus (nt kiirkõnd, jõusaal, jooga) on üks tõhusamaid viise stressihormoonide taseme alandamiseks ja endatunnete parandamiseks.
3. Lõdvestumistehnikad: Proovi sügavate hingamise harjutusi, progressiivset lihaslõdvestust, mediteerimist või mindfulness’i. Isegi 5-10 minutit päevas võib oluliselt aidata.
4. Toitumine: Vähenda kofeiini, suhkrute ja töödeldud toidude tarbimist. Suurenda tervislike rasvade, valkude ja kiudainete sissetulekut. Jo piisavalt vett.
5. Aja planeerimine: Tee prioriteete, õpi ütlema 'ei' ja jaga suuri ülesandeid väiksemateks sammudeks, et vältida ülekoormust.
6. Sotsiaalne side: Räägi oma tunnetest usaldusväärse sõbra või pereliikmega. Sotsiaalne tugi on väga oluline.
Kui need meetodid ei aita märkimisväärselt 2-3 nädala jooksul, on soovitatav konsulteerida arstiga.
- Rinnusvalu, survetunne rindkeres, väga kiire või ebaregulaarne südametöö (eriti kui tegemist on esmakordse sümptomiga).
- Raskused hingamisega või lämbumistunne.
- Äkiline või väga tugev peavalu ('elu kõige tugevam peavalu').
- Käte/jalgade nõrkus, kõnehäired, näonõrkus – võivad viidata insuldile.
- Enesetapu- või enesevigastamismõtted.
- Reaalne maailmast eemaldumine (derealisatsioon) või endast eemaldumise tunne (depersonalisatsioon).
- Pinge on pidev ja segab igapäevast elu (töö, õpingud, suhted) rohkem kui paar nädalat.
- Kodused meetodid ei anna leevendust.
- Pingega kaasneb püsiv ja sügav meeleheite, lootusetuse või õudsuse tunne.
- Tekivad unetuse, söögiisu muutuste või pideva väsimusega seotud probleemid.
- Pinge põhjustab sagedasi paanikahooge.
- Põhjuste otsingul on vaja eriarsti (nt psühhiaatri, neuroloogi) abi.