Vererõhu langus
Kirjeldus
Vererõhu langus ehk madal vererõhk on seisund, kus vererõhk on tavapärasest madalam, mis võib põhjustada peapööritust, nõrkust ja väsimustunnet.
Vererõhu langus (meditsiiniliselt hüpotensioon) tähendab, et veri survet veresoontes ei ole piisavalt, et tarnida hapnikku ja toitaineid kõikidele kehaorganitele ja kudedele. Tavaline vererõhk on umbes 120/80 mmHg. Kui see langeb oluliselt alla selle, võib tekkida iseloomulikke sümptomeid. See on keha reaktsioon, mis võib olla põhjustatud erinevatest teguritest, alates lihtsatest elustiilist kuni tõsisemate terviseprobleemideni. Vererõhu langedes ei pruugi vereringe tagada aju ja teiste elundite normaalset funktsioneerimist.
- Kiiresti püsti tõusmine (posturaalne või ortostaatiline hüpotensioon)
- Vee- ja elektrolüüditasakaalu häired (eriti pärast kõhukinnisuse, oksendamise või liigset higistamist)
- Soe ilm või kuuma ruumis viibimine
- Päikesepiste või ülekuumenemine
- Stress, ärevus või šokk
- Väsimus või unepuudus
- Mõned ravimid (nt vere rõhku alandavad ravimid, diureetikud, mõned depressioonivastased ravimid)
- Rasedus (esimesel ja teisel trimestril)
- Alatoitumine või ebatasapärane söömine
- Südamehaigused (nt südamepuudulikkus, südame löögisageduse muutused, südameklapi haigused)
- Endokriinsüsteemi häired (nt kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos), Addisoni tõbi)
- Veremadu (nt aneemia, sisemine verejooks)
- Krooniline dehidratsioon
- Süstalõõg ehk septiline šokk (raskekujuline infektsioon)
- Anafülaktiline šokk (raske allergiline reaktsioon)
- Autonoomne neuropaatia (nt diabeedi tüsistusena)
Kui teil on kerge vererõhu langus ilma hädaolukorra märkideta, võite proovida järgmist:
1. Puhka: Istuge või laske pikali, tõstes jalad veidi kõrgemale südamest. See soodustab verevoolu ajju.
2. Joo vedelikke: Tarbige piisavalt vett. Juua võib ka veidi soolast puljongit või sportjoogid, et taastada elektrolüüditasakaal.
3. Söö regulaarselt: Sööge väikeseid, toitainerikkaid sööke, eriti kui põhjuseks on madal veresuhkur. Vältige suuri sööke, mis võivad vererõhku veelgi alandada.
4. Jalutage ettevaatlikult: Kui tunnete peapööritust tõustes, tehke seda aeglaselt. Istuge mõneks minutiks voodi serval enne, kui seisate püsti.
5. Vältige alkoholi ja kuumi keskkondi: Need võivad vererõhku veelgi alandada ja põhjustada dehidratsiooni.
6. Kandke survepükse või sukki: Need aitavad vähendada vere kogunemist jalgadesse ja tõsta vererõhku.
7. Arvestage ravimitega: Kui kahtlustate, et põhjuseks on ravimid, ärge lõpetage nende võtmist ise, vaid konsulteerige oma arstiga.
- Teadvuse kaotus (minestamine) või peaaegu minestamine
- Raske peapööritus, tasakaalukadu või nõrkus, mis ei lõpe pikali heitmisel
- Rasked rinnavalud või hingeldus
- Kiire või nõrk pulss
- Segasus, kõnehäired või nägemishäired
- Oksendamine vere või tumeda, peaaegu musta sisuga (mis võib viidata sisemisele verejooksu)
- Kõrge palavik (üle 39°C), mis kaasneb peapööritusega
- Väga kahvatu või niiske nahk
- Pidev või sageli korduv vererõhu langus, mis segab igapäevast tegevust
- Sümptomid, mis ilmnevad pärast uue ravimi alustamist
- Kaalulangus ilma selge põhjuseta
- Pidev väsimus ja nõrkus hoolimata piisavast puhkusest
- Sümptomid, mis viitavad alushairetele (nt aneemia, kilpnäärme talitlushäired)