Kordub kõhulahtisus
Kirjeldus
Kordub kõhulahtisus on olukord, kus vedelad või vedelamad kõhukinnisuseta väljaheited esinevad korduvalt, pikema aja jooksul või aeg-ajalt.
Kõhulahtisus on seedetrakti tööhäire, mille puhul soolestikust liigub sisu liiga kiiresti, mistõttu keha ei jõua vett piisavalt imendada ja väljaheide muutub vedelaks. Kui see seisund kordub (nt mitu korda kuus või kestab nädalaid), võib see viidata põhjalikumale terviseprobleemile või kroonilisele seisundile. See ei ole haigus ise, vaid sümptom, mis näitab, et keha reageerib mingile muutusele või ärritajale.
- Toitumisharjumused: Liialdaselt rasvase, või või terava toidu tarbimine; suur kogus kiudaineid (nt koorega teraviljad); fruktoosi või sorbitooli sisaldavad toidud (nt mahlad, mõned puuviljad, ilma suhkruita näksid).
- Stress ja ärevus: Psühholoogiline pinge võib oluliselt mõjutada seedetrakti tööd ja põhjustada ärritatud soole sündroomi (IBS) sümptomeid.
- Kerged nakkused või toidumürgistused: Viirused või bakterid, mis võivad põhjustada lühiajalist kõhulahtisust, mis tavaliselt möödub iseenesest.
- Mõned ravimid: Näiteks antibiootikumid, magusained (mannitol, sorbitool), mõned vererõhu alandajad või antasidid magneesiumiga.
- Laktoosi talumatus: Piimasuhkrut (laktoosi) seedimise võimetus, mis põhjustab kõhulahtisust piimatoodete tarbimisel.
- Kofeiini või alkoholi liigtarbimine.
- Kroonilised seedehäired: Ärritatud soole sündroom (IBS), põletikuline soolehäire (nt Crohn'i tõbi, haavandiline koliit), tsöliaakia (gluteenitalumatus).
- Kroonilised infektsioonid või parasiidid: Näiteks giardia.
- Pankrease puudulikkus: Ensüümide puudumine toitude õigeks seedimiseks.
- Hüperaktiivne kilpnääre (hüpertüreoos): Kiirendab ainevahetust ja seedeprotsesse.
- Mõned pahaloomulised kasvajad seedekulglas (harvem).
- Krooniline kõhukinnisuse ja lahtistite vaheldumine (IBS segatüüp).
Kui kõhulahtisus on kerge ja ilma hädaolukorra tunnusteta, võid proovida järgmist:
1. Puhka ja joo vedelikku: Välti dehüdratsiooni. Joo palju vett, vaagnsuppi või elektrolüütidega jooke (nt spordijooke). Välti kofeiini, alkoholi ja magusaid jooke.
2. Kohanda toitumist: Söö lihtsaid, mitteärritavaid toite (nt riis, kuivikud, banaanid, röstsai – BRAT-dieet). Väldi rasvaseid, teravaid, väga magusaid või kiudainerikkaid toite ning piimatooteid (kui kahtlustad laktoosi talumatust).
3. Pidage toidupäevikut: Kirjuta üles, mida sööd, et tuvastada võimalikke põhjuseks olevaid toite.
4. Proovige ilma retseptita ravimeid: Loperamidi (nt Imodium) võib kasutada lühiajaliseks sümptomite leevendamiseks, kuid ärge kasutage seda pikka aega ilma arsti nõuta. Probiootikumid (nt jogurt, toidulisandid) võivad aidata taastada soolefloorat.
5. Halvenda stressi: Proovi lõdvestumistehnikaid, nagu hingamisharjutused või kerge liikumine.
- Kõhulahtisusega kaasneb kõrge palavik (üle 39°C).
- Väljaheites on verd või see on tärklise taolise konsistentsiga (tume ja tahke).
- Tugevad või üha võimsamaks muutuvad kõhuvalud.
- Märgatav dehidratsiooni märke: äärmuslik janu, kuiv suu, vähene uriinieritus, pearinglus, uimasus või segasus.
- Pidev oksendamine, mis takib vedeliku joomist.
- Kõhulahtisus kestab üle kahe nädala, isegi kui te olete proovinud koduabimeetmeid.
- Kaalukaotus ilma selge põhjuseta.
- Öine kõhulahtisus, mis äratab teid unest.
- Pidev kõhu- või kõhulahtisus, mis segab igapäevast elu.
- Tugevad kõhukrambid või puhitus.
- Pereliikmed, kellel on põletikulised soolehäired või seedetrakti vähk, ning teil on sarnaseid sümptomeid.