Lisa kliinik

Akvaporiin 2 uriinis

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Akvaporiin 2 uriinises normid
Üldine
Normaalsed väärtused sõltuvad kasutatavast meetodist (nt ELISA), proovi tüübist (24-tunnine või juhuuriin) ja laborist. Üldiselt võivad referentsväärtused olla näiteks 0,5–3,0 ng/mg kreatiniini, kuid tuleb kasutada kohaliku labori viiteväärtusi.
Mehed
Eriti ei erine.
Naised
Väärtused võivad raseduse ajal muutuda.

Näitaja kohta

Akvaporiin 2 (AQP2) on vee kanaliproteiin, mis mängib olulist rolli organismi vedeliku tasakaalus. Selle taseme määramine uriinis on spetsiifiline uuring, mis aitab hinnata neerude funktsiooni ja avastada vedelikuvahetuse häireid. See on oluline diagnostiline marker eriti diabetes insipidus'e puhul.

Funktsioon
  • Akvaporiin 2 on proteiin, mis asub neeru tupekanalite rakumembraanides ja võimaldab vee tagasiimendumist.
  • See on antidiureetilise hormooni (ADH ehk vasopressiini) peamine efektor, mis reguleerib organismi vee- ja elektrolüüditasakaalu.
  • Uriinis leiduv akvaporiin 2 peegeldab selle proteiini eritumist neerust, mis on seotud ADH toimega.
Keskendumine
  • Uriini AQP2 kontsentratsioon on biomarker, mis võib aidata eristada keskset ja nefrogense diabetes insipidus'e.
  • Uuringut kasutatakse ka teiste seisundite, nagu SIADH (ebakohane antidiureetilise hormooni eritumise sündroom) või südamepuudulikkuse hindamisel.
Protseduur
  • Enamasti kogutakse 24-tunnine uriiniportsoon spetsiaalsesse anumasse (sageli külmikus).
  • Võimalik on ka juhuuriini (ühekordse uriiniproovi) kogumine.
  • Proov saadetakse laborisse, kus Akvaporiin 2 sisaldust määratakse immunoensüümmeetodil (nt ELISA).
  • Tulemused väljendatakse tavaliselt kreatiniini suhtes (ng/mg kreat), et kompenseerida uriini kontsentreeritust.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb järgida arsti või labori juhiseid.
  • Mõned ravimid võivad tulemust mõjutada, seega tuleb arstile teatada kõigist kasutatavatest ravimitest.
  • 24-tunnise uriini kogumisel on oluline kogu perioodi uriin täpselt koguda.
Kliinilised seisundid
  • SIADH (ebakohane antidiureetilise hormooni eritumise sündroom) – ADH liigne toime suurendab AQP2 ekspressiooni ja eritumist uriini.
  • Südamepuudulikkus – organismi reaktsioonina vedeliku kogunemisele.
  • Maksatsirroos koos tekkiva hüponatreeniaga.
  • Mõned neerukasvajad võivad suurendada AQP2 ekspressiooni.
Füsioloogilised tegurid
  • Vedelikupiirang või kuivendus – organismi kompensatoorne reaktsioon vee kadu vähendamiseks.
  • Rasedus – võib esineda AQP2 taseme tõus vedeliku tasakaalu muutuste tõttu.
Peamised haigused
  • Keskne diabetes insipidus – ajuripatsi või hüpotalamuse kahjustus, mis põhjustab ADH defitsiiti ja seega AQP2 toime vähenemist.
  • Nefrogeenne diabetes insipidus – neerude vastupidavus ADH toimele, mistõttu AQP2 ei aktiveeru ega liigu rakumembraani.
Muud põhjused
  • Liigne vedeliku tarbimine (primaarne polüdiapsia) – suurenenud vedeliku sissevõtt vähendab ADH eritumist ja AQP2 ekspressiooni.
  • Mõned neeruhaigused, mis kahjustavad tupekanalite funktsiooni.
  • Mõned ravimid (nt litium), mis kahjustavad neerude ADH-le tundlikkust.
Kliinilised sümptomid
  • Poliuria (liigne kusemine) ja polüdipsia (liigne janu), mis viitavad diabetes insipidus'ele.
  • Hüponatreenia (naatriumi madal tase veres) seletamatu põhjusega.
  • Hüpernatreenia (naatriumi kõrge tase veres).
  • Neerude kontsentreerimisvõime hindamine.
Spetsialistid
  • Uuringut tellib ja tulemusti interpriteerib tavaliselt **endokrinoloog** (siseerituse eriarst) või **nefroloog** (neerude eriarst).
  • Ka perearst või internist võib uuringut algatada esmase diagnoosimise käigus.

Seotud uuringud

Uromoduliin
complementary
Tamm-Horsfalli valk
complementary
Kreatiniin
complementary
Kreatiniini klirens
complementary
GFR (glomerulaarne filtratsioonimäär)
complementary

Seotud haigused

Neerufunktsioon 70% Äge neerupupe 65% Krooniline neerupuudulikkus 60% Nefrootiline sündroom 55% Diabeetiline nefropaatia 50%

Otsi näitajat