Anti-RNP antikehad

Kvantitatiivne · U/mL

Näitaja kohta

Anti-RNP antikehad on autoantikehad, mis suunatuvad ribonukleoproteiinide (RNP) kompleksi vastu. Nende tuvastamine veres võib aidata diagnoosida teatud autoimmuunhaigusi, eriti segatud sidekoehaigust (MCTD). Test on oluline diferentsiaaldiagostikas, kui kahtlustatakse süsteemset autoimmuunhaigust.

Mis on anti-RNP antikehad?

Funktsioon ja tähtsus

Autoantikehad, mis reageerivad ribonukleoproteiinidega (RNP) – valgud, mis on seotud RNA-ga.
Levinud marker segatud sidekoehaiguse (MCTD) korral, kuid võib esineda ka teiste autoimmuunhaiguste puhul.
Kuuluvad nn extractable nuclear antigen (ENA) antikehade gruppi.

Kuidas analüüs tehakse?

Protseduur

Prooviks võetakse tavaliselt veenist veri.
Analüüsitakse vereplasmat või seerumit immunoloogiliste meetoditega, nagu ELISA (enzüüm-immuntest) või immunofluorestsents.
Tulemus väljendatakse sageli kvalitatiivselt (positiivne/negatiivne) või poolkvantitatiivselt (tiiter).

Positiivne anti-RNP antikehade tulemus

Peamised seosed haigustega

Segatud sidekoehaigus (MCTD) – kõrge spetsiifilisus, eriti kõrge tiitriga.
Süsteemne erütematoosne lupus (SLE).
Sklerodermia (süsteemne skleroos).
Rheumatoidartriit (harvem).
Polümüosiit või dermatomüosiit.

Mida positiivne tulemus tähendab?

Viitab autoimmuunsele protsessile, kus immuunsüsteem ründab enda kudede komponente.
Kõrge tiiter on tugevalt seotud MCTD-ga, mis võib hõlmata lupus-, sklerodermia- ja mütosiitsuse sümptomeid.
Võib esineda ilma konkreetse haigusdiagnoosita (eriti madala tiitri korral).

Millal anti-RNP antikehade testi tehakse?

Peamised indikatsioonid

Kahtlus segatud sidekoehaiguse (MCTD) järele.
Diferentsiaaldiagnoos süsteemse erütematoosse lupsuse, sklerodermia ja teiste autoimmuunhaiguste vahel.
Patsiendil, kellel on mitmesugused sümptomid nagu Raynaud' fenomen, liigesevalu, lihasenõrkus või nahalööve.
Positiivse ANA (antituumaantikeha) testi korral täpsema spetsiifilisuse määramiseks.

Millistele eristele test võib olla suunatud?