Intravoneerne urograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Intravoneerne urograafia on spetsiaalne röntgenuuring, mille käigus sisestatakse kontrastaine verre, et visualiseerida kuse teede (neerud, ureterid, kusepõis) anatoomiat ja funktsiooni. See meetod võimaldab diagnoosida struktuurseid anomaaliaid, obstruktsioone ja muid patoloogilisi seisundeid.

Mis on intravoneerne urograafia?

Funktsioon

Neerude, ureterite ja kusepõie struktuursete ja funktsionaalsete muutuste visualiseerimine.
Kontrastaine eritumise jälgimine läbi kuse tee, mis annab teavet neerude töövõime kohta.
Abiks diagnoosimisel kuse tee haigustel, nagu kivid, kasvajad, põletikud või kaasasündinud anomaaliad.

Päritolu/Meetod

Röntgenuuringu alamliik, mida nimetatakse ka ekskretoorseks urograafiaks.
Põhineb kontrastaine (joodiühend) sisestamisel verre ja selle järgneval eritumisel ja kontsentreerumisel neerudes.
Tänapäeval asendub sageli vähem invasiivsete meetoditega nagu arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT).

Uuringu käik ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient asetatakse röntgenilauale.
Veresoonte kaudu sisestatakse kontrastainet.
Tehakse röntgenipilte kindlate ajavahemike järel, et jälgida kontrastaine levikut neerudest kusepõieni.

Ettevalmistus

Uuringuks tuleb tulla kõhutühjalt (tavaliselt 6-8 tundi enne uuringut).
Võib olla vajalik eelnev soole tühjendus.
Oluline on teatada arstile kõikidest allergiatest, eriti joodi vastu, ja neerude talitlusest.

Mida näitavad intravoneerne urograafia muutused?

Struktuursed muutused

Kuse tee obstruktsioon (nt kivi, kasvaja, veresoonte surve).
Kusepõie või neeru tsüstid ja kasvajad.
Kuse tee ahenemised või kaasasündinud ebanormaalsused.

Funktsionaalsed muutused

Neerude talitlushäired, mida näitab kontrastaine aeglane eritumine või ebakorrapärane kontsentratsioon.
Vesikuse (hüdronephroos) olemasolu obstruktsiooni tõttu.
Kusepõie tühjenemisprobleemid.

Indikatsioonid: millal tehakse uuringut?

Peamised põhjused