Komplemendi regulatsiooniuuring

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Komplemendi regulatsiooniuuringu normväärtused
Üldine
Normväärtused sõltuvad kasutatavast meetodist ja laborist. Alljärgnevad on üldised suunised: C1-inhibiitori tase: 0.15–0.35 g/l (funktsionaalne aktiivsus >67%). C3 komponent: 0.9–1.8 g/l. C4 komponent: 0.1–0.4 g/l. CH50 (kogu hemolüütiline aktiivsus): 30–75 U/ml.
Mehed
Normid on tavaliselt samad nii meestel kui naistel, kuid võivad olla veerulised erinevused.
Naised
Normid naistel ei erine oluliselt, kuid raseduse ajal võib mõningate komponentide tase tõusta.

Näitaja kohta

Komplemendi regulatsiooniuuring on spetsiifiline veretest, mis hindab komplementisüsteemi komponentide taset ja nende funktsionaalset aktiivsust. See annab olulist teavet immuunsüsteemi kaasasündinud osa toimimise kohta ning aitab tuvastada häireid, mis võivad põhjustada autoimmuunhaigusi, kroonilisi põletikke või korduvaid infektsioone. Uuring on eriti vajalik immuunpuudulikkuse või põletikuliste protsesside põhjuse selgitamisel.

Funktsioon
  • Hindab komplementisüsteemi osana kaasasündinud immuunsust
  • Analüüsib komplementi teede (klassikaline, alteratiivne, lektiini) aktiivsust
  • Mõõdab spetsiifiliste komponentide (nt C1-inhibiitor, C3, C4, CH50) taset
  • Aitab hinnata regulatsioonimehhanismide (aktiveerimise ja inhibeerimise) tasakaalu
Keskmes olevad komponendid
  • C1-inhibiitori kontsentratsioon ja funktsionaalne aktiivsus
  • Komponendid C3, C4, C1q
  • Kogu komplementi aktiivsus (CH50)
  • Regulatoorsed valgud (nt Faktor I, Faktor H)
Protseduur
  • Veri võetakse tavaliselt küünarsoonist tühja kõhuga.
  • Veriproovid paigaldatakse spetsiaalsetesse torudesse, mis väldivad komplementi aktiveerumist.
  • Proovid transporditakse laborisse ja säilitatakse sobival temperatuuril.
  • Analüüs tehakse immunokeemiliste, ELISA või funktsionaalsete (hemolüütiliste) meetoditega.
Ettevalmistus
  • Uuringuks tuleb tulla tühja kõhuga (8–12 tundi ei tohi süüa ega juua midagi peale vee).
  • Soovitatav on vältida raske füüsilise koormuse võtmist 24 tundi enne uuringut.
  • Oluline on teavitada arsti võetavatest ravimitest, eriti immuunsüsteemi mõjutavatest (nt kortikosteroidid).
Põletikulised ja infektsioonilised seisundid
  • Ägedad bakteriaalsed või viirusinfektsioonid (komplementi akuteerumine)
  • Kroonilised põletikulised haigused (nt süsteemne erütematoosne luupus, reumaatiline artriit)
  • Sepsis
Muud põhjused
  • Maksakahjustus (suurenenud süntees)
  • Mõned vähivormid
  • Amüloidoos
  • Rasedus (füsioloogiline tõus mõningatel komponentidel)
Kaasasündinud (pärilikud) puudulikkused
  • Hereditaarne angioödeem (C1-inhibiitori defitsiit või funktsionaalne häire)
  • Komplemendi komponentide (nt C2, C4) pärilik defitsiit
  • Atelektiseerivate komponentide (Faktor I, H) puudulikkus
Omandatud (akvireeritud) puudulikkused
  • Autoimmuunhaigused (nt SLE), kus komplemendi aktiivne tarbimine toob kaasa madalad tasemed
  • Krooniline maksa- või neerupuudulikkus (sünteesi vähenemine)
  • Membranoproliferatiivne glomerulonefriit (komplemendi alteratiivse tee aktiveerumine)
  • Sepsis (massiivne aktiveerumine ja tarbimine)
Kliinilised olukorrad
  • Korduvad või eriti rasked bakteriaalsed infektsioonid
  • Autoimmuunhaiguse kahtlus (eriti süsteemne erütematoosne luupus)
  • Hereditaarse angioödeemi sümptomid (korduvad isutusödeemid)
  • Põletikuliste neeruhaiguste (nt glomerulonefriidi) diagnostika
  • Enneaegse hemolüütilise ureemilise sündroomi (HUS) kahtlus
Spetsialistid
  • Immuunoloog
  • Reumatoloog
  • Nefroloog
  • Infektoloog
  • Hematoloog