Sülje mutsinuuri uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Sülje mutsinuuri uuring on spetsialistlik labortooriumianalüüs, mille käigus hinnatakse sülje koostises olevat glükoproteiini sisaldust ja omadusi. See uuring aitab diagnoosida ja jälgida kroonilisi limaskestapõletikke, näiteks Sjögreni sündroomi, ning hinnata süljenäärme funktsiooni.

Funktsioon
  • Mutsin (mucin) on sülje peamine glükoproteiin, mis tagab sülje viskoossuse ja libeduse.
  • See kaitseb suuõõne limaskesta kuivamise ja mehhanamilise kahjustuse eest.
  • Uuring mõõdab mutsini kontsentratsiooni ja/või kvaliteeti sülje proovis.
Käitumine
  • Mutsinuuri taseme muutused võivad viidata süljenäärme häiretele või suuõõne limaskesta põletikulistele seisunditele.
  • Madal tase on sageli seotud kuiva suu sündroomiga (xerostoomia).
  • Uuringut võidakse kombineerida teiste süljetestidega (nt süljevoolukiirus).
Protseduur
  • Patsient kogub stimuleerimata või stimuleeritud sülge (näiteks närimiskummi abil) puhtasse anumasse teatud aja jooksul (tavaliselt 5-15 minutit).
  • Kogutud sülg saadetakse laborisse, kus seda analüüsitakse spetsiaalsete meetoditega (nt spektrofotomeetria, kromatograafia).
  • Mõõdetakse mutsini kontsentratsiooni ja/või hinnatakse selle füüsikalisi omadusi (viskoossus).
Valmistumine
  • Enne proovi kogumist tuleks vältida söömist, joomist ja suitsetamist vähemalt 1 tund.
  • Suu tuleks eelnevalt loputada puhta veega.
  • On oluline teavitada arsti kõikidest tarvitavatest ravimitest, sest mõned neist võivad mõjutada süljetoodangut.
Võimalikud põhjused
  • Kroonilised suuõõne limaskestapõletikud (stomatiidid).
  • Süljenäärme reaktiveerumine mõne põletikulise faasi järel.
  • Harva võib olla seotud teatud kasvajatega (mukoossete adenoomidega).
Kliiniline tähtsus
  • Suurenenud mutsinuuri sisaldus ei ole eriti levinud patoloogia.
  • Seda võib tõlgendada kui süljenäärme ületootmist või mutsini koostise muutust reaktsioonina ärritusele.
Peamised sümptomid ja kaebused
  • Pidev kuivuse tunne suus (xerostoomia).
  • Raske toidu närimine ja neelamine ilma vedeliku joomata.
  • Sagedased suuõõne põletikud ja limaskesta ärritused.
  • Kahtlus Sjögreni sündroomi või muude autoimmuunhaiguste (nt süsteemne erütematoosne lupus) suhtes.
  • Krooniline kurgupõletik või köha, mis on seotud limaskesta kuivusega.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Stomatoloog (hambaarst) või suuhügieenik.
  • Ortopeedia- ja reumatoloogia eriarst (reumatoloog).
  • Otorinolaringoloog (kõrva-, nina- ja kurkuarst).
  • Perearst või sisehaiguste arst (internist).