Sülje mutsinuuri uuring
Sülje mutsinuuri uuring on spetsialistlik labortooriumianalüüs, mille käigus hinnatakse sülje koostises olevat glükoproteiini sisaldust ja omadusi. See uuring aitab diagnoosida ja jälgida kroonilisi limaskestapõletikke, näiteks Sjögreni sündroomi, ning hinnata süljenäärme funktsiooni.
- Mutsin (mucin) on sülje peamine glükoproteiin, mis tagab sülje viskoossuse ja libeduse.
- See kaitseb suuõõne limaskesta kuivamise ja mehhanamilise kahjustuse eest.
- Uuring mõõdab mutsini kontsentratsiooni ja/või kvaliteeti sülje proovis.
- Mutsinuuri taseme muutused võivad viidata süljenäärme häiretele või suuõõne limaskesta põletikulistele seisunditele.
- Madal tase on sageli seotud kuiva suu sündroomiga (xerostoomia).
- Uuringut võidakse kombineerida teiste süljetestidega (nt süljevoolukiirus).
- Patsient kogub stimuleerimata või stimuleeritud sülge (näiteks närimiskummi abil) puhtasse anumasse teatud aja jooksul (tavaliselt 5-15 minutit).
- Kogutud sülg saadetakse laborisse, kus seda analüüsitakse spetsiaalsete meetoditega (nt spektrofotomeetria, kromatograafia).
- Mõõdetakse mutsini kontsentratsiooni ja/või hinnatakse selle füüsikalisi omadusi (viskoossus).
- Enne proovi kogumist tuleks vältida söömist, joomist ja suitsetamist vähemalt 1 tund.
- Suu tuleks eelnevalt loputada puhta veega.
- On oluline teavitada arsti kõikidest tarvitavatest ravimitest, sest mõned neist võivad mõjutada süljetoodangut.
- Kroonilised suuõõne limaskestapõletikud (stomatiidid).
- Süljenäärme reaktiveerumine mõne põletikulise faasi järel.
- Harva võib olla seotud teatud kasvajatega (mukoossete adenoomidega).
- Suurenenud mutsinuuri sisaldus ei ole eriti levinud patoloogia.
- Seda võib tõlgendada kui süljenäärme ületootmist või mutsini koostise muutust reaktsioonina ärritusele.
- Pidev kuivuse tunne suus (xerostoomia).
- Raske toidu närimine ja neelamine ilma vedeliku joomata.
- Sagedased suuõõne põletikud ja limaskesta ärritused.
- Kahtlus Sjögreni sündroomi või muude autoimmuunhaiguste (nt süsteemne erütematoosne lupus) suhtes.
- Krooniline kurgupõletik või köha, mis on seotud limaskesta kuivusega.
- Stomatoloog (hambaarst) või suuhügieenik.
- Ortopeedia- ja reumatoloogia eriarst (reumatoloog).
- Otorinolaringoloog (kõrva-, nina- ja kurkuarst).
- Perearst või sisehaiguste arst (internist).
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
3Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!