Sialograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Sialograafia on spetsiaalne radiograafiline uuring, mille käigus viiakse kontrastainet ainet süljenäärmekanalitesse, et saada üksikasjalikke pilte nende anatoomiast ja talitlusest. Seda kasutatakse süljenäärmekanalite blokaadide, kivide, põletiku või teiste patoloogiliste seisundite tuvastamiseks. Uuring on hinnatud meetod krooniliste süljenäärmeprobleemide puhul.

Funktsioon
  • Visualiseerib süljenäärmekanalite struktuuri ja läbipaistvust.
  • Võimaldab tuvastada anomaaliaid, nagu kivid, ahenemised, laienemised või lekkimised.
  • Kasulik süljenäärmepõletiku (sialoadeniiti), neoplasmade või Sjögreni sündroomi hindamisel.
Päritolu ja meetod
  • Klassikaline radiograafiline tehnika, mis on kasutusel juba aastakümneid.
  • Tänapäeval teostatakse seda sageli digitaalse fluoroskoopia või CT-ga kombineeritult.
  • Kontrastaine sisestatakse otse süljenäärmekanalisse läbi väikese katetri.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut võidakse soovitada süüa kerget toitu ja vältida rasvaseid roogasid.
  • Patsient võib saada instruktsioone sülje eritumise stimuleerimiseks (nt sidrunimahla imemine).
  • Vajadusel tehakse uuringualal lihtne katsetussüst kontrastaine sisseviimiseks.
Protseduur
  • Patsient asetatakse röntgeniseadme alla.
  • Arst või radioloogia tehnik sisestab õhukese katetri süljenäärmekanalisse (tavaliselt alalõua- või kõrvalsüljenäärme juurde).
  • Aeglaselt sisestatakse kontrastainet, samal ajal tehakse reaalajas pilte (fluoroskoopia) või konventsionaalseid röntgenpilte.
  • Pärast piltide tegemist palutakse patsiendil tühjendada süljenäärmekanalid, et hinnata kontrastaine väljutamist.
Sagedased anomaaliad ja põhjused
  • Sialolitiaas (süljenäärmekivid): Kontrastaine blokeerimine kanalis või ebaühtlane täitumine.
  • Striktuurid või ahenemised: Põhjustatud kroonilisest põletikust või trauma tagajärjel.
  • Dilatatsioon (kanalite laienemine): Võib viidata obstruktsioonile või põletikule.
  • Lekkimine: Kontrastaine lekkimine ümbritsevatesse kudedesse, mis viitab kanali perforatsioonile või traumale.
  • Põletik (sialoadeniit): Ebaühtlane kontrastaine jaotumine või 'puidu soonik' välimus kanalites.
Täiendavad leidud
  • Tumori kahtlus: Kontrastaine kogunemine ebaselgetes piirkondades või massi surve kanalile.
  • Autoimmunhaigused (nt Sjögreni sündroom): Mitme punkti laienemine või ahenemine (sialateasia).
Kliinilised sümptomid
  • Krooniline või korduv süljenäärmepõletik (parotiit, submandibulaarne põletik).
  • Süljenäärmepiirkonna valu või turse, eriti söömise ajal.
  • Püsiv kuiv suu (kseostomia), kui kahtlustatakse süljenäärmekanalite kahjustust.
  • Katsetava süljenäärmemassi või paiste olemasolu.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Otorinolaringoloog (Kõrva-, nina- ja kurkukirurg): Süljenäärmeprobleemide esmane hindamine.
  • Raviarest (Radiolog): Piltdiagnostika spetsialist, kes teostab ja tõlgendab sialograafiat.