Sinusiit
Kirjeldus
Sinusiit ehk sinusõiepõletik on üks levinumaid hingamisteede haigusi, mille korral põletikuline protsess kahjustab peaaeguõõnsuste limaskesta. See võib olla nii äge kui ka krooniline, põhjustades patsiendile olulist ebamugavust ning mõjutades elukvaliteeti. Õigeaegne tuvastamine ja ravi on võtmetähtsusega tüsistuste vältimiseks.
Sinusiit on ninakõrvalõõntede (sinuste) limaskesta põletik. Inimesel on neli paari peaaeguõõnsusi: otsmiku-, nina-, kiil- ja pealmisseened. Need on täidetud õhuga ja kaetud niisket limaskesta, mis toodab eritist, et niisutada ninakanaleid ja püüda väliselt sattuvat tolmu ning mikrobe. Põletiku korral limaskest paistetab ja sinuste drenaažikanalid umbevad. See viib eritise kogunemiseni õõnsustesse, survetunde ja valulikkuse tekkimisele. Protsess võib olla põhjustatud nii viirustest, bakteritest kui ka allergilistest reaktsioonidest.
- Pidev nina kinnisus ja raskused hingamisega nina kaudu
- Kollane või roheline ninaeritis, mis võib voolada ka kurku (tagavool)
- Valu, survetunne või täielikkuse tunne näo piirkonnas (eriti põskude, otsmiku või silmade ümber)
- Haistmismeelte nõrgenemine või kaotus
- Köha, mis võib halveneda öösel
- Peavalu
- Kõrgetemperatuur (eriti ägeda sinusiidi korral)
- Väsimus ja üldine nõrkus
- Halvuslõhn ninast
- Valu kõrvas või lõualuu piirkonnas
- Kuristav kõri ja köha
Enamik ägedaid sinusiite on viirusliku päritoluga (näiteks külmetushaiguse tüsistus). Umbes 2% juhtudest võib tekkida bakteriaalne ülenemine, mis nõuab antibiootikumiravi. Peamised riskitegurid on: allergilised riniidid (õied, tolm, loomakarvad), mis põhjustavad limaskesta paistetust; anatoomilised ebanormaalsused nagu kõver ninavahesein või polüübid, mis takistavad normaalset drenaaži; nõrgenenud immuunsüsteem; kroonilised haigused nagu tsüstiline fibroos; suitsetamine või pidev kokkupuude saasteainetega; ning korduvad ülemiste hingamisteede infektsioonid.
Arst esmalt kogub põhjaliku anamneesi ja viib läbi füüsilise uuringu, sealhulgas ninavaatluse. Peamised diagnostilised meetodid on: Eesmine rinoskoopia – ninasõõrmete vaatlemine spetsiaalse instrumentiga, et hinnata limaskesta seisundit ja eritist; Kujutlusdiagnostika – arvutitomograafia (CT) on kuldstandard sinusiidi hindamiseks, eriti kahtluse korral kroonilise vormi või tüsistuste osas. Tavaline röntgen on vähem informatiivne. Vahel võib olla vajalik ninaõõnsuste endoskoopia, et visuaalselt hinnata kanaleid ja võtta proove bakteriologiliseks uuringuks.
Ravi sõltub sinusiidi tüübist ja raskusastmest. Ägeda viirusliku sinusiidi korral on ravi sümptomaatiline: kasutatakse ninaverejooni vähendavaid tilku või spreisid (mitte kauem kui 3-5 päeva), soolalahused nina puhastamiseks, valu- ja põletikuvastaseid ravimeid (nt ibuprofeen). Kui kahtlustatakse bakteriaalset infektsiooni, määratakse antibiootikume. Kroonilise sinusiidi korral võidakse kasutada nina kortikosteroidspreisid põletiku vähendamiseks. Kui ravimid ei aita või on olemas anatoomiline takistus (nt polüübid, kõver vahesein), võib olla vajalik kirurgiline sekkumine – funktsionaalne ninaõõnsuste endoskoopiline operatsioon (FESS), mille eesmärk on taastada sinuste loomulik ventilatsioon ja drenaaž.
Pöörduge arsti juurde, kui: sümptomid kestavad üle 10 päeva ilma parvenemata; teil on tugev näovalu või peavalu, mis ravimitele ei reageeri; märkate näo või silmaümbruse turset; on esinenud kõrge palavik (üle 38,5°C); näoeritis on roheline ja kaasneb palavik ning halb üldiseisund; vaimse selguse vähenemine või kõva kael; nägemishäired või silmaliigutuste piiratus. Need võivad olla märgid tõsisest infektsioonist, mis on levimas (nt orbitaalse või intrakraniaalse tüsistuse märgid), mis nõuavad kiiret meditsinilist sekkumist.