Maitsetest

Kirjeldav

Näitaja kohta

Maitsetest on meditsiiniline uuring, mille eesmärk on hinnata indiviidi maitsetajumi talitlust. Seda kasutatakse maitsemeelte (gustatoorsete) funktsioonide hindamiseks, et tuvastada maitsetajumise häireid, nagu ageusia (maitsetajumi puudumine) või hüpogeusia (maitsetajumi nõrgenemine). Test võib olla osa neuroloogilisest või otorinolaryngoloogilisest (kõrva-, nina- ja kurku) läbivaatusest.

Mis on Maitsetest?

Funktsioon

Hindab maitsemeelte (gustatoorsete retseptorite) talitlust ja tundlikkust.
Võimaldab tuvastada maitsetajumise häireid, mis võivad olla seotud närvi-, infektsiooni- või ravimite põhjustatud kahjustustega.

Testi tüübid ja meetodid

Kasutatakse standardiseeritud maitselahuseid (magus, hapu, soolane, mõru).
Test võib olla kvalitatiivne (kas maitset aistitakse) või kvantitatiivne (kui tundlik on maitsetaju).
Sagedased testid hõlmavad tilgutustesti, filtrpaberilintide testi või elektrogustometrit.

Ettevalmistus ja protseduuri käik

Ettevalmistus

Enne testi tuleks vältida söömist, joomist ja suitsetamist vähemalt 1 tund.
Oluline on teatada arstile kõigist kasutatavatest ravimitest ja suitsetamisharjumustest, kuna need võivad mõjutada tulemust.

Protseduur

Patsient saab proovida erineva kontsentratsiooniga standardseid maitselahuseid, mis on kantud näiteks tilkadena keelele või filtrpaberilindile.
Patsient peab identifitseerima maitset (magus, hapu, soolane, mõru) ja/või märkima selle intensiivsust.
Testi teostab tavaliselt neuroloog, otorinolaryngoloog või eritehnikaga õde.

Maitsetesti tulemuste tõlgendus

Normaalsed tulemused

Patsient suudab õigesti tuvastada kõiki põhimaitseteid (magus, hapu, soolane, mõru) vastavates kontsentratsioonides.
Tulemus viitab normaalsele maitsetajumi funktsioonile.

Anomaalsed tulemused (maitsetaju häired)

Ageusia: maitsetaju täielik puudumine. Võib olla põhjustatud näiteks nägemisnärvi (nervus facialis) kahjustusest, Covid-19 infektsioonist või peatraumast.
Hüpogeusia: maitsetaju nõrgenemine. Võib seostuda vanusega, suitsetamisega, mõne ravimi kõrvalmõjuga või siinusprobleemidega.
Düsgeusia: moonutatud või ebameeldiv maitsetaju. Sageli seotud mõne ravimi, gastroösofagealse refluxi või metallide (nt tsingi) puudusega.

Indikatsioonid: millal tehakse maitsetesti?

Kliinilised sümptomid ja kaebused

Patsiendi kaebused püsiva või äkilise maitsetaju muutuse või kaotuse kohta.
Kahtlus maitsenärvide (näiteks kõrinärvi ehk nervus glossopharyngeus) kahjustusse.
Uurimine pärast peatraumat või peaaju operatsiooni.

Erispetsialistid ja haigused

Neuroloog hindab maitsetaju häireid, mis võivad olla seotud neuroloogiliste haigustega (nt Parkinson, multiple skleroos).
Otorinolaryngoloog (kõrva-, nina- ja kurkuarst) uurib maitsetaju seoseid ninakõrvaõõne haiguste, infektsioonide või operatsioonide tagajärgedega.
Testi võib soovitada ka perearst või sisehaiguste arst mõne üldise haiguse (nt diabeet, C-vitamiini puudus) või ravimite kõrvalmõjude hindamiseks.