Öösel ninakinnisus

Kirjeldus

Öösel ninakinnisus on tunne, kui nina on öösel umbes või hingamine on raskendatud, mis võib segada normaalset und ja põhjustada väsimust.

Öösel ninakinnisus on füsiologiline reaktsioon, mille korral ninaõõnde limaskestad paistetavad või eritavad liigset lima, blokeerides õhu liikumise. See on sageli seotud keha horisontaalse asendi muutumisega magades, mis põhjustab vere ja vedelike ümberjaotumise ning limaskesta turse suurenemise. Samuti võivad mängida rolli keskkonnategurid nagu kuiv õhk, mis kuivatab limaskesta, põhjustades ärritust ja ummistust. Keha öine puhkerežiim võib kaasa tuua parasimpateetilise närvisüsteemi aktiivsuse suurenemise, mis suurendab lima eritust. Seega ei ole tegu alati haigusega, vaid sageli normaalne kohanemismehhanism, mis võib aga viidata ka alushariale.

Sagedased ja tavaliselt ohutud põhjused
  • Kuiv õhk magamistoas (kütte- või jahutusseadmed)
  • Leiutised: tolm, udusuled, loomanihe
  • Viirushaigused (näiteks külmetus või gripp)
  • Krooniline rünnitis (mitta allergiline põletik)
  • Hormonaalsed muutused (rasedus, menopaus, tsükkel)
  • Kõrvalmõjud mõnedel ravimitel (nt vererõhu alandajad, dekonjestandid ülearvutus)
  • Toitainete, alkoholi või tubaka tarvitamine enne magamist
  • Anatoomilised iseärasused (nt kitsad ninakäigud)
Tõsisemad haigused või hoiatusmärgid
  • Ninakaardi kõverus (septumi deviatsioon)
  • Ninapolüübid (kasvata limaskestal)
  • Uneapnoe (hingamise peatused unes)
  • Krooniline sinusiit (põletik ninakõrvalõõntes)
  • Immuunpuudulikkuse seisundid
  • Kilpnäärme talitlushäired
  • Reflukshaigus (maohappe tagasivool)
  • Põletikulised haigused nagu astma või ekseem

Enne arsti juurde pöördumist võib leevendada sümptomeid järgmiste meetoditega:

1. Õhuniisutamine: Kasuta õhuniisutajat magamistoas, eriti talvel, et hoida niiskustaset 40-60%.

2. Pea kõrgendamine: Tõsta peaots magamisel lisapadjaga, et vähendada vere survet nina piirkonda.

3. Nina loputused: Teha regulaarselt soolalahusega (nt mereveega) nina loputusi, et eemaldada limu ja allergene ning niisutada limaskesta.

4. Allergeenide kontroll: Puhasta magamistuba regulaarselt, eemalda tolm ja kasuta allergiavastast voodipesu.

5. Piisav vedelik: Joo päevas küllalt vett, et hoida lima vedelam.

6. Aurutamine: Hinga sooja auru üle veekausi (ettevaatlikult) või kasuta aurusauna enne magamaminekut.

7. Vältimine: Vältida suitsetamist, alkoholi ja rasvaseid toite hilisõhtuti.

8. Kohalikud vahendid: Lühiajaliselt võib kasutada ilma retseptita nina spreisid dekonjestantidega, kuid mitte kauem kui 3-5 päeva järjest, et vältida sõltuvust. Antihistamiinid võivad aidata allergia korral.

9. Soojad kompressid: Pane soe rätik ninale ja põskedele, et leevendada turretust.

Kiiret meditsinilist abi vajavad sümptomid
  • Äge hingamisraskus või lämbumistunne, eriti kui see on kaasas sinakas kehavärvusega
  • Kõrge palavik (üle 39°C), mis ei lange ravimitega
  • Pidev või üha halvenev näovalu, eriti silmade või otsmiku ümber
  • Ninast või suust verejooks, mida ei suuda peatada 20 minuti jooksul
  • Järsk nägemis-, kuulmis- või tasakaaluhäire
  • Tegevuse muutus või segadus
  • Raskused kõnelemise või neelamisega
  • Tunne, nagu midagi kinni jääks kurgus või rinnal
Pikaajalised või korduvad sümptomid, mis nõuavad arsti konsultatsiooni
  • Ninakinnisus, mis kestab üle kahe nädala, hoolimata kodustest meetoditest
  • Sümptomid, mis halvenevad või muutuvad sagedasemaks
  • Korraga esinevad näohoolded, krooniline peavalu või lõualiigese valu
  • Kahtlus uneapnoe kohta (valjusti norskamine, hingamise peatused unes, päevane väsimus)
  • Roosa või verine lima väljutamine
  • Lapse puhul: sagedased kõrvapõletikud, halb uni, hingamisläbilaskvuse probleemid mängu ajal