Rotihammust palavik
Kirjeldus
Rotihammust palavik on haruldane, kuid potentsiaalselt tõsine bakteriaalne infektsioon, mis kandub edasi nakatunud kodurottide või teiste näriliste hammustuse või kriimustuse kaudu. Kiire tuvastamine ja asjakohane ravi on väga olulised, et vältida tüsistusi nagu südamelööve, aju- või südamepõletik. See ei ole levinud haigus, kuid riskirühmades (näiteks lastekasvatajad, laboratöötajad) on oluline teadlikkus.
Rotihammust palavik (inglise keeles Rat-bite fever) on bakteriaalne nakatumishaigns, mida põhjustavad peamiselt kaks tüüpi baktereid: Streptobacillus moniliformis (levib enamasti Põhja-Ameerikas ja Euroopas) ja Spirillum minus (levib enamasti Aasias, tuntud ka kui Sodoku). Need bakterid elavad normaalselt rottide ja teiste näriliste ninasõlmes ja suus. Inimene nakatub siis, kui nakatunud loom hammustab või kriimustab nahka, kuid nakatus võib toimuda ka kontakti kaudu nende loomade uriini või süljega (näiteks toidu kaudu). Infektsioon tungib verre ja lümfisüsteemi, põhjustades süsteemset põletikulist reaktsiooni.
- Äkiline kõrge palavik ja värinad
- Tugev peavalu
- Lihas- ja liigesevalud, mis võivad olla eriti tugevad
- Üldine nõrkus ja väsimus
- Lööve – sageli punased, mittesügelevad täpid või tähnid, mis algavad käte ja jalgade nahalt ja levivad kerele
- Hammustuskoha ümber võib tekkida põletik või mädane haav, eriti Spirillum minus puhul
- Liigese- ja kõõluspõletik (artriit)
- Kopsupõletik
- Südame sise- või väliskestade põletik (endokardiit, perikardiit)
- Aju või seljaaju kestade põletik (meningiit)
- Kohalikud mädapaunad (absessid)
Põhipõhjus on kokkupuude nakatunud närilisega. Streptobacillus moniliformis levib ka piimatoodete kaudu, mida on reostanud rotid (nn Haverhilli palavik).
Peamised riskitegurid on:
- Ametialane või hobi: Töö laboris, loomasöötmiskohas, kanalisatsioonis või hobina rottide pidamine lemmikloomadena.
- Elutingimused: Elamine halbades sanitaartingimustes, kus on palju rotte.
- Immuunsüsteemi nõrgenemine: Teised kroonilised haigused või ravimid, mis vähendavad vastupanuvõimet.
- Vanus: Lapsed on sageli uudishimulikud ja võivad rottidega rohkem kokku puutuda.
Diagnoos põhineb esmalt anamneesil (rottidega kokkupuude) ja kliinilistel sümptomitel. Kuna sümptomid sarnanevad teiste haigustega (näiteks leptospiroos, meningokokk), on vaja kinnitavaid laboratoorseid teste:
- Verevilja võtmine ja kultuur: Bakterite kasvatamine vereproovist on kuldstandard, kuid see võib olla keeruline ja aeganõudev.
- Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR): Tuvastab bakterite DNA-d verest või liigesepunktist kiiremini ja täpsemalt.
- Vereanalüüs: Valkude arvu tõus (leukotsütoos) ja CRP taseme tõus viitavad põletikule.
- Seroloogilised testid: Antikehade testimine veres.
- Sünoviaalse vedeliku või mäda analüüs: Kahtlusaluse liigese või haava punktioon.
Rotihammust palavikku ravitakse antibiootikumidega. Enamikul juhtudel on prognoos väga hea, kui ravi alustatakse õigeaegselt.
- Esmane antibiootikumravi: Intravenoosne või suukaudne penitsilliin (nt penitsilliin G, amoksitsilliin) on valikravim. Penitsilliiniallergia korral kasutatakse doksüsüklüiini või erütromütsiini.
- Ravi kestus: Tavaliselt 7–14 päeva, raskematel juhtudel (nt endokardiit) kauem.
- Sümptomaatiline ravi: Palavikualaneid ravimeid (paratsetamol), valuvaigisteid ja puhkust.
- Haava hoolitsus: Hammustus- või kriimustuskoht tuleb hoolikalt pesta seepveega ja desinfitseerida. Vajadusel antakse ka teetanuse vastast vaktsiini.
- Järelkontroll: Pärast ravi lõppu soovitatakse kontrollanalüüse, et veenduda infektsiooni kadumises.
Kontakteeruge arstiga KOHE, kui:
- Teil on olnud rottide või metslike näriliste hammustus või kriimustus (isegi kui see tundub väike) ja hiljem tekivad palavik, lihasvalud või lööve.
- Teil tekib palavik ja iseloomulik lööve pärast kokkupuudet rottide või nende elupiirkonnaga.
- Teil on teadaolevalt nõrgenenud immuunsus ja kahtlus närilisega kokkupuutest.
ERITI TÄHTIS Laste puhul: Lapsed ei pruugi alati öelda hammustusest. Kui lapsel on äkiline kõrge palavik ja seletamatu lööve, on oluline mainida võimalikku kokkupuudet loomadega.