Pustuloosne psoriaas (Pustular psoriasis)
Kirjeldus
Pustuloosne psoriaas on haruldane, kuid sageli tõsine psoriaasi vorm, mida iseloomustab sterilsete põletikuliste mädanike (pustulite) teke punastunud nahal. See võib põhjustada sügeletust, valulikkust ja olulist füüsilist ning psühholoogilist kannatust. Õigeaegne arstlik sekkumine on võtmetähtsusega selle kroonilise seisundi kontrollimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.
Pustuloosne psoriaas on autoimmunne nahahaigus, mis kuulub psoriaasi rühma. Erinevalt levinumast plekk-psoriaasist, mille puhul esineb kuivi, kestendavaid laike, on selle vormi peamiseks tunnuseks väikeste, mittenaudsete (steriilsete) pustulite – valgete või kollakate mädanike – teke. Need on täidetud rakudega (peamiselt neutrofiilidega) ja asuvad eredalt punastunud ja põletikulise nahal. Haigus võib esineda kohalikult (näiteks käte talladel või jalgade kandadel) või üldistunult, mis mõjutab suurt kehapinda. Põhiline mehhanism seisneb immuunsüsteemi hüperaktiivsuses, mis põhjustab naha kiiret ja häirelist rakukasvu (proliferatsiooni) ning põletikku.
- Steriilsed väikesed mädanikud (pustulid), mis on valged või kollakad
- Pustulite aluseks olev punakas, paksenenud ja punetav nahk
- Intensiivne sügelus ja valulikkus haigestunud piirkondades
- Pärast pustulite kuivamist võib tekkida kestendamine või koorumine
- Kõrgenenud kehatemperatuur või palavik
- Väsimus ja tervisliku seisundi halvenemine
- Lihas- ja liigesevalud
- Isetunne ja söögiisu vähenemine
- Sümptomid võivad tekkida järsudena (puhangutena), mis võivad kesta nädalaid
- Pustulid võivad ühineda ja moodustada suuremaid 'mädanikujärsi'
- Haigus võib oluliselt mõjutada liikumisvõimet (näiteks tallade ja peopesade kahjustuse korral)
Pustuloosne psoriaasi täpne põhjus on teadmata, kuid see on seotud geneetilise kalduvuse ja keskkonnamõjutuste kompleksse koosmõjuga. Haigus on autoimmunse iseloomuga, kus organismi immuunsüsteem ründab ekslikult naha rakke. Puhanguid võivad esile kutsuda järgmised tegurid:
- Geneetika: Sugulaste psoriaas anamnees suurendab riski.
- Lekitud psoriaas: Olemasoleva teise psoriaasi vormi ägenemine.
- Ravimite kasutamine või ärajätt: Eriti glükokortikoidide (kortisoni) järsk äraarvamine või kasutamine, samuti litium, beetablokaatorid või sünteetilised antimalaarikumid.
- Infektsioonid: Kroonilised või ägedad infektsioonid (nt kurgumandlipõletik).
- Stress: Oluline psühhoemotsionaalne pinge.
- Toksilised ained: Alkoholi ja tubaka tarbimine.
- Hormonaalsed muutused: Näiteks rasedus või sünnitus.
Pustuloosne psoriaas diagnoositakse peamiselt kliinilise pildi alusel, kuid sageli on vaja täiendavaid uuringuid teiste sarnaseid sümptomeid põhjustavate haiguste välistamiseks.
- Põhjalik anamnees ja naha füüsiline uuring: Dermatoloog hindab pustulite iseloomu, paiknemist ja seotud naha muutusi.
- Nahabiopsia: Väikese nahaproovi (biopti) võtmine ja histoloogiline uurimine mikroskoobi all kinnitab diagnoosi ning välistab teised põletikulised või infektsioosseid mädanikke põhjustavad haigused.
- Veretööd: Üldised vere- ja põletikumarkerite (nt CRP) analüüsid aitavad hinnata organismi üldist põletikulist aktiivsust ja välistada süsteemset infektsiooni.
- Erilised uuringud: Rasketel juhtudel võidakse soovitada lisauuringuid, et hinnata haiguse mõju teistele elunditele.
Ravi strateegia sõltub haiguse raskusest ja levikust. Eesmärk on puhangu kontroll, sümptomite leevendamine ja remissiooni (sümptomivaba perioodi) pikendamine.
- Kohalik ravi: Kergete ja piiratud vormide korral kasutatakse kortikosteroide või ditranooli sisaldavaid kreeme/geene, puhastuspreparaate ja niisutajaid.
- Fototerapia (valgusravi): Ultraviolettkiirgus (UVB), eriti kitsaspektrijooneline UVB, on sageli tõhus. Rasketel juhtudel võidakse kasutada PUVA-terapiat (psoralen + UVA).
- Süstemaatne ravi (tabletid/süstid): Rasket üldistunud vormi korral on vaja immuunsüsteemi üldist mõjutavaid ravimeid, nagu metotreksaat, tsüklosporiin või retinoidid (atsitreetiin).
- Bioloogilised ravimid: Need on tänapäevased suunatud ravimid, mis blokeerivad spetsiifilisi põletikku vahendavaid molekule (nt TNF-alfa, interleukiinid). Need on reserveeritud väga raskele ja teistele ravi meetoditele vastupidavale haigusele.
- Elustiilimuutused: Stressijuhtimine, suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest loobumine ning korralik nahahooldus on olulised abimeetodid.
- Toetav ravi: Valu- ja palavikuvastased ravimid ning infektsioonide ennetamine/vastuvõtmine.
Järgmistel juhtudel on oluline kohe või võimalikult kiiresti konsulteerida dermatoloogi või perearstiga:
- Kui teie nahal tekkivad järsult väikesed mädanikud (pustulid), eriti kui need on valged/kollased ja asuvad punasel alusel.
- Kui sümptomitega kaasneb palavik, külmavärinad või tugev väsimus.
- Kui sügelus, valu või nahakahjustus segab teie igapäevaelu või une.
- Kui teil on juba psoriaasi anamnees ja sümptomid muutuvad oluliselt halvemaks või erinevaks.
- Kui kohalikud ravimid (ilma arsti retseptita ostetavad kreemid) ei anna leevendust mõne päeva jooksul.
- ERAKORRALINE OLUKORD: Üldistunud pustuloosse psoriaasi puhul võib tekkida eluohtlik seisund (naha barjääri funktsiooni häire, vedelikukaotus, infektsioon). Kui palavik on kõrge, pustulid levivad kiiresti ja tunnete end väga haigena, on vaja koheselt haigla abi.