Polühüdramnion (liigveeliseis)
Kirjeldus
Polühüdramnion ehk liigveeliseis on olukord raseduse ajal, kus looteveekogus ületab tunduvalt normi. See võib suurendada riski enneaegsele sünnile, loote ebanormaalsele asendile ning tekitada tüsistusi ema tervisele. Ýigel ajal tuvastatuna ja jõlgituduna on võimalik valdav enamus juhtumeid edukalt hallata, tagades nii ema kui loote heaolu.
Polühüdramnion on seisund, mille korral emakaõõnes oleva lootevee kogus on liiga suur. Tavaliselt toodab ja imendub lootevesi pidevas tasakaalus: loote neerud eritavad urine, loote hingab vedelikku sisse ja välja ning seda neelab ta alla. Kui see tasakaal häirub – kas tootmine on liiga suur või imendumine piisamatu – tekib liigveeliseis. Peamisteks mõõdetavateks kriteeriumiteks on lootevee indeks (AFI) üle 24 sentimeetri või sügavaima vedelikutasku mõõde üle 8 sentimeetri ultrahäälu teel. Lootevesi kaitseb last ja võimaldab talle liikuda, kuid liigne kogus venitab emakasid, mis võib ähvardada enneaegset sünnitust.
- Ebatavalselt kiire ja suur kõhu kasv
- Lühialaline hingamine või hingamisraskused (kuna emakas surub diafragma vastu)
- Kõhu piirkonna pidev pingutus, valulikkus või survetunne
- Äge selja- või kõhuvalu
- Vähene isu või kiire küllastumine söömisel
- Suurenenud väsimus ja üldine jõuetus
- Ägedad looteliigutused või vastupidi – nende märgatav vähenemine
- Kõhu ümbermõõt on oluliselt suurem kui antud rasedusaja kohta oodatud
- Raske on katselt leida loote suuri kehaosi (kuna laps ujub suures koguses vedelikus)
- Loote südamehelide kuulmine võib olla nõrgem
- Ultrahäälu teel tuvastatakse ülemäärase lootevee selge pilt
Polühüdramnioni võib põhjustada mitu tegurit, mis on seotud nii loote kui ema tervisega. Lootepoolsetest põhjustest on levinumad: loote neelamishäired (nt neelamistoru atreesia või 12-sõrmiksoole obstruktsioon), kesknärvisüsteemi anomaaliad (nt anentsefallia, spina bifida), mis häirivad neelamisrefleksi, ning loote krooniline aneemia või südamepuudulikkus. Ema poolsetest põhjustest on olulisim rasedusdiabeet, mis põhjustab loote suhkru sisalduse tõusu ja seetõttu suuremat urineerimist. Teisteks riskiteguriteks on mitmikrasedus (eriti ühetaoline kaksikrasedus), loote ja ema veregrupi vaheline konflikt (Rh-vaherahastumine), ning harvem ema poolne nakkus (nt parvoviirus, süüfilis). Ligikaudu 30-40% juhtudest jääb põhjus selgitamata (idioopaatiline polühüdramnion).
Polühüdramnioni peamine diagnostiline meetod on ultrahääl (US). Arst mõõdab lootevee indeksit (AFI), jagades emaka neljaks kvadrandiks ja mõõtes igas sügavaima vedelikutasku vertikaallaiust. Kogusumma üle 24 cm viitab polühüdramnionile. Alternatiivse meetodina mõõdetakse sügavaima tasku vertikaallaiust, kus piirväärtus on 8 cm. Pärast diagnoosi kinnitamist on väga oluline leida põhjust, mistõttu tehakse põhjalik loote anatoomia uuring, kaasates sageli südame detailse kontrolli (ehokardiograafia). Võidakse soovitada ka ema glükoositalituse testi diabeedi väljaselgitamiseks, vereteste infektsioonide ja veregrupi vastastikmõjude kontrolliks ning väga harva amniotseenteesi (lootevee punktsiooni) geneetiliste või nakkushaiguste analüüsiks.
Ravi sõltub täielikult polühüdramnioni põhjusest, raskusastmest ja rasedusajas. Kergetel ja idiopaatilistel juhtudel piisab tihedamast jälgimisest (sagedasemad ultrahäälukontrollid ja ema kaalumine) ning puhkamisest. Kui esinevad hingamisraskused või valud, võidakse rakendada medikamentoosset ravi prostaglandiini süntaasi inhibiitoritega (nt indometatsiin), mis vähendab loote urineerimist. Ravimit kasutatakse lühiajaliselt, põhjaliku südamefunktsiooni jälgimisega. Raske polühüdramnioni korral, kui on oht enneaegsele sünnile või ema hingamispuudulikkusele, viiakse läbi amnioreduktsioon – protseduur, mille käigus eemaldatakse nõela abi emakaõõnest liigne vedelik, et leevendada sümptomeid. Kui põhjuseks on rasedusdiabeet, on hädavajalik glükoositaseme range kontroll. Loote eluohtliku anomaalia või ema tervise ägeda halvenemise korral võidakse kaaluda sünnituse kunstlikult esile kutsumist või keisrilõiget, kui rasedusaeg on piisavalt edenenud.
Kõik rasedad naised käivad regulaarsetel kontrollidel, kus polühüdramnion tavaliselt avastatakse. Kuid on oluline pöörduda arsti poole VÄLJASPOOL PLAANILISI VISITE, kui tekivad järgmised hoiatusmärgid (nn punased lipud): äkiline ja väga kiire kõhu suurenemine või pingulolek; rasked hingamisraskused isegi puhkeolekus; äge, pidev kõhu- või seljavalu; vähene looteliigutuste arv (vähem kui 10 liigutust 2 tunni jooksul pärast söömist) või nende täielik lakkamine; iiveldus, oksendamine või pearinglus, mis segab igapäevast tegevust. Need sümptomid võivad viidata kiiresti arenevale polühüdramnionile või selle tüsistustele, mis vajavad kiiret meditsiinilist sekkumist.