Platsenta akreta
Kirjeldus
Platsenta akreta on tõsine ja võimalikult eluohtlik raseduse tüsistus, mille puhul platsenta kasvab liiga sügavalt emaka seina sisse. See võib põhjustada eluohtlikku verejooksu sünnituse ajal või pärast seda ning nõuab hoolikat planeerimist ja spetsialistide meeskonnatööd. Ýigeaegne diagnoos on võtmetähtsusega ohutu tulemuse saavutamiseks.
Platsenta akreta on hälbiv platsenta kinnitumine. Terve raseduse ajal kinnitub platsenta emaka limaskestale ja eraldub pärast lapse sündi. Platsenta akreta korral kasvab platsenta aga otse emaka lihaskihasse (akreta), sügavamalt lihaskihasse (inkreta) või isegi läbi emaka seina teistesse organitesse (perkreta). See liigne kinnitumine takistab platsenta normaalset eraldumist pärast sünnitust, põhjustades tõsist ja ulatuslikku verejooksu. See on kõige sagedamini seotud emaka eelmiste operatsioonide (nt sõsarike lõikuse) armkudega.
- Verejooks kolmandas trimestris (võib esineda, kuid mitte alati).
- Kõhuvalu või tundlikkus (ebatavaline).
- Emaka suuruse ja rasedusvanuse lahknevus (harva).
- Platsenta ei eraldu iseenesest pärast lapse sündi.
- Raske ja raskesti kontrollitav verejooks (hemorraagia) pärast sünnitust.
- Äkiline vererõhu langus (šoki sümptomid).
Peamine riskitegur on emaka eelnev trauma või armkude, mis häirib selle normaalset ehitust. Suurim risk on naistel, kel on mitu eelnevat keisrilõiget, eriti kui platsenta asub sünniteel (platsenta preavia). Teised riskitegurid hõlmavad emaka muid operatsioone (nt fibroidide eemaldamine, kürettaaz), emaka ebanormaalsust, eddas eas (üle 35 aasta) ja eelnevaid platsenta akreta episoode. Rasketel juhtudel võivad olla seotud mitu tegurit korraga.
Diagnoos põhineb peamiselt ultraheliuuringul (ultraheliskaneerimine). Oskuslik arst võib ultraheliuuringul näha tunnuseid, mis viitavad liiga sügavale kinnitumisele, näiteks platsenta sisemistes rakkudes täpikujulisi mustreid („šveitsi juustu“ märk) või emaka ja põie vahelise ruumi hävimist. Kahtluse korral võidakse kasutada magnetresonantstomograafiat (MRI), et täpsemalt hinnata invasiooni sügavust ja ulatust. Ennetav diagnostika on eriti oluline kõrge riskiga naistel.
Platsenta akreta ravi nõuab põhjalikku ettevalmistust ja multidisciplinaarset lähenemist (sünnitusabi, anestesioloog, veretransfusiooniteenistus, intensiivravi). Kõige sagedamini on vajalik planeeritud keisrilõige, millele järgneb emaka eemaldamine (hüsterektoomia), et peatada eluohtlik verejooks. Mõnel juhul, kui naine soovib tulevikus veel lapsi, võidakse kaaluda säästvat meetodit, kus platsenta jäetakse kohta ja jälgitakse selle resorptsiooni, kuid see on seotud suure infektsiooni ja hilisema verejooksu riskiga. Oluline on varuda piisavalt verd ja verekomponente võimalikuks transfusiooniks.
Kui teil on üks või mitu eelnimetatud riskitegurit (eriti mitu keisrilõiget koos platsenta preaviaga), peab teie rasedust jälgima kogenud sünnitusabi spetsialist kõrgriskirasedusena. Kohe tuleb otsida arstiabi, kui raseduse viimases kolmandikus esineb ükskõik millist verejooksu või tugevat kõhuvalu. Pärast sünnitust on hädaolukorras (nt raskesti peatamatu verejooks) vajalik kiire meditsiiniline sekkumine ja võib olla vaja kutsuda kiirabi.