Platsenta abruptsioon (Platsenta enneaegne lahtiolemine)
Kirjeldus
Platsenta abruptsioon on tõsine ja potentsiaalselt eluohtlik raseduse või sünnituseaegne tüsistus, kus platsenta osaliselt või täielikult lahkneb emakaseinal enne lapse sündi. See häirib lapse hapniku ja toitainete varustust ning võib põhjustada tõsist verejooksu emal. Kiire meditsiiniline sekkumine on hädavajalik nii ema kui lapse elu päästmiseks.
Platsenta abruptsioon (ka platsenta enneaegne lahtiolemine) on seisund, kus platsenta, mis varustab last ema vereringe kaudu hapniku ja toitainetega, eraldub emakaseinast enneaegselt – enne sünnitust. Tavaliselt toimub platsenta lahtiolemine alles pärast lapse sündi. Kui see juhtub varakult, tekib lahtiolemiskohas veresoonte kahjustus, mis põhjustab verejooksu. Veri võib koguneda platsenta taha (retroplatsentaalne hematoom) või valguda emakaõõnde ning väljuda tupe kaudu. See ohustab oluliselt lapse elu hapnikupuuduse tõttu ja võib emal tekitada ohtliku verekaotuse ning vere raskusstundi (DIC). Abruptsiooni ulatus võib olla väike, keskmine või massiivne.
- Äge, pidev ja tugev kõhuvalu (eriti ülemises osas).
- Vaginaalne verejooks – võib olla erineva hulgaga (väike tilkumine või tugev vuuk).
- Emaka tundlikkus ja pingulolek, kõhulihaste krambid.
- Selja- või õlanukivalu.
- Lapse liigutuste oluline vähenemine või täielik lakkamine.
- Emal esinevad eelminestus- või minestustunnused (pearinglus, nõrkus).
- Madal vererõhk (hüpotensioon).
- Kiire pulss.
- Lühiajaline põletikureaktsioon (nagu palavik).
- Amnionivedeliku värvuse muutumus vere tõttu pruunikaks või veriseks.
Platsenta abruptsiooni täpset põhjust ei ole alati võimalik tuvastada, kuid see on seotud veresoonte kahjustusega platsenta alusel. Teatud tegurid suurendavad oluliselt riski: Trauma või füüsiline trauma (nt autoõnnetus, kukkumine). Emakaülepinge tõttu polühüdramniooni (liigse lootevee) või mitmese raseduse korral. Emaka kiire tühjenemine (nt polühüdramniooni korral vee ärajuhtimisel). Raseduskõrgvererõhk või eelklampsia. Eelmised platsenta abruptsioonid eelnevatel rasedustel. Vanem emaiga (üle 35 aasta). Tobakasuitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine raseduse ajal. Enneaegsete sünnituste või lootekestade purunemise anamnees. Mõned vere hüübimishäired. Platsenta ebasoodsas asendis (nt placenta praevia), kuigi see on eraldi seisund. Mõnikord võib abruptsioon algada iseenesest ilma selge põhjuseta.
Platsenta abruptsiooni diagnoos põhineb peamiselt kliinilistel sümptomitel ja anamneesil, kuna ultrahäälu (ultraheli) abil ei pruugi seda alati näha, eriti kui veri valgub kiirelt välja. Siiski tehakse järgmised uuringud: Kliiniline uuring: Kõhu ja emaka puudutusuuring, vererõhu ja pulsi jälgimine. Ultrahealuuring (ultraheaal): Et hinnata lapse seisundit, südame tööd (kardiotokograafia ehk KTГ) ja platsenta asendit, ning et tuvastada võimalikku vere kogunemist platsenta taha. Veretööd: Emal kontrollitakse hemoglobiini taset (verehavustust), veregruppeerimist (hüübimist) ja Fibriinogeeni taset, et hinnata verekaotust ja võimalikku hüübimishäiret (DIC). Lapse südame tegevuse monitooring (kardiotokograafia): Et hinnata lapse stressi- või hädaolukorda hapnikupuuduse tõttu. Diagnoos kinnitatakse sageli alles sünnituse ajal, kui näha lahtilöönud platsentat koos vereklombiga.
Ravi sõltub oluliselt abruptsiooni raskusastmest, raseduse vanusest ja nii ema kui lapse seisundist. Eesmärgid on ema verekaotuse peatamine, lapse stabiliseerimine ja ohutu sünnitamine. Kerge juhtum (väike eraldumine): Kui rasedus on veel väga varajases staadiumis ja sümptomid on kerged, võidakse hakata tähelepanelikult jälgima haiglas, soovitada täielikku puhkust ning võib olla vaja kortikosteroide lapse kopsude kiiremaks valmimiseks. Keskmise kuni raske juhtum: Kiire sünnitamine on tavaliselt parim lahendus. Kui emaka suu on piisavalt avanenud, viiakse läbi kiirendatud vaginalne sünnitus (indutseerimine). Kui vaginalne sünnitus ei ole kiiresti võimalik või on ema/laps ohus, tehakse keisrilõige. Toetav ravi: See hõlmab intensiivset verekaotuse kontrolli, vajadusel vereülekandeid (punased verelibled, veresoondeid) ja vedelike manustamist. Kui on tekkinud hüübimishäire (DIC), võib vaja minna külmutatud plasmat või muid hüübimisfaktoreid. Pärast sünnitust jälgitakse ema hoolikalt, et tagada verejooksu lakkamine ja vältida hilisemaid tüsistusi.
Raseduse ajal on järgmised sümptomid ERAKORDSELT TÄHTSAD ja nõuavad KOHE meditsiinilist abi (kutsuge kiirabi või sõitke haiglasse): Äkiline, tugev või pidev kõhuvalu või kõvadus. Iga-sugune vaginaalne verejooks või pruun veeline eritis teisel või kolmandal trimestril. Lapse liigutuste oluline ja järsk vähenemine või lakkamine. Pearinglus, nõrkus, minestamine või nägemishäired. Kõrge vererõhk peavalu või nägemishäiretega. Ärge oodake, kuni valu muutub talumatuks või verejooks suuremaks. Platsenta abruptsioon võib areneda väga kiiresti ning varane sekkumine on elupäästev.