Mesenteeriumi tromboos (Trombosis mesenterica)

Mesenteeriumi tromboos (ka kõhukelme tromboos) on soolte vereringe häire, mida iseloomustab vereklombi (trombus) teke kõhukelme (mesenteeriumi) veresoontes. Need veresooned on vastutavad soolte toitainete ja hapniku varustamise eest. Kui tromp blokeerib arteriaalse verevoo, tekib sooltele äge isheemia (hapnikupuudus). Kui blokeeritakse venoosne vool (eelkõige ülemine mesenteeriumi veen), on kahjustus vähem äge, kuid võib põhjustada soolte paisumist ja hemorraagilist infarkti. Põhiline oht seisneb selles, et isheemiatundlikud sooled hakkavad kiiresti nekrotiseeruma, mis viib soolte läbimatuseni, peritoniidile ja sepsiseni. Enamasti on mõjutatud peen- või jämesool.

Mesenteeriumi tromboosi otsene põhjus on vereklombi teke soolte veresoontes. See on sageli teise haigusliku seisundi tüsistus. Peamised riskitegurid ja põhjused jagunevad:

Arteraalne tromboos (enamasti ülemine mesenteeriumi arter): Selle põhjuseks on tavaliselt ateroskleroos (veresoonte kõvenemine), mis põhjustab arteria lumehenemist. See on sagedasem vanematel patsientidel, kellel on kaasuvad südame-veresoonkonna haigused, kõrge vererõhk, diabeet või suitsetamisharjumus.

Veenoosne tromboos (enamasti ülemine mesenteeriumi veen): Selle põhjuseks on hüperkoaguleeruv olek (vere liigne hüübivus). Riskitegurite hulka kuuluvad sügav veenitromboos, koagulatsioonihäired (nt Factor V Leiden mutatsioon), maksatsirroos, põletikulised kõhuhaugu haigused (nt Crohn'i tõbi), kõhuõõne põletik või trauma, kasvajad ja mõned ravimid (nt hormonaalsed kontratseptiivid).

Kiire ja täpne diagnostika on elukriitiline, kuna sümptomid võivad olla ebaspecifilised. Diagnostilise algoritmi aluseks on anamnees ja füüsiline uuring, millele järgnevad kiired kujutistehnikad.

1. Kliiniline uuring: Kõhu palpatsioon valu hindamiseks. Kõhu auskultatsioon võib näidata alguses aktiivset peristaltikat, mis hiljem vaikseks muutub.

2. Veretööd: Üldine ja biokeemiline verianalüüs, koagulogramm (vere hüübimise hindamine), laktadi taseme mõõtmine (kõrgenenud laktadi tase on isheemia oluline marker).

3. Kujutistehnikad:

• Kõhuõõne arvutomograafia (CT) angiograafia: Kuldne standard. See võimaldab visuaalselt tuvastada vereklombe mesenteeriumi arterites või veenides, hinnata soolte seina paksust ja avastada teisi isheemia märke (nt gaas soolte seintes).
• Ultraheli (US): Kasulik varajases staadiumis, eriti veenoosse tromboosi tuvastamiseks, kuid selle täpsust piirab sageli kõhuõõne gaas.
• Magnetresonantsangiograafia (MRA): Alternatiiv, kui CT on vastunäidustatud.

4. Diagnostiline laparoskoopia/vatsaava: Kasutatakse kahtluse korral, et otse visuaalselt hinnata soolte värvi ja vitaliteeti.

Ravi eesmärk on taastada verevool sooltesse võimalikult kiiresti ja eemaldada kahjustunud kuded.

1. Konservatiivne/emedikaatne ravi (varases staadiumis või stabiliseerimiseks):

• Antikoagulatsioonravi: Koheselt alustatav heparini manustamine, et takistada klombi kasvu ja uute teket. Pikaajaliselt üle minnak tavaliselt tablettidele (nt Warfariin, DOAK-id).
• Verevoolu paranemist soodustavad meetmed: Intravenoosne vedelikuterapia, valguseisundi parandamine, elektrolüütide korrigeerimine.
• Laiatoimelised antibiootikumid: Ennetamaks või ravimaks sekundaarset infektsiooni.
• Kõhulihaste lõdvestus: Valu leevendamine.

2. Invasiivsed/kirurgilised meetodid:

• Endovaskulaarne ravi: Soovitatav esmase meetodina, kui see on teostatav. Radioloog teeb soonte kaudu katetritrombolüüsi (klombi lahustamine ravimitega) või tromboembolektoomiat (klombi mehaaniline eemaldamine).
• Kirurgiline sekkumine (laparotoomia): Kohustuslik, kui on kahtlus soolte nekroosis. Protseduur hõlmab klombi eemaldamist (trombembolektoomiat) ja/või eemaldatakse eluvõimetud soole osad (reseptsioon). Mõnikord on vajalik teine operatsioon („second-look“) 24-48 tunni jooksul, et hinnata soolte järelejäänud osade vitaliteeti.

Mesenteeriumi tromboosi sümptomid võivad olla petlikud, kuid on olulised hoiatusmärgid, mis nõuavad KOHEADI arstiabi.

Pöörduge EHK arsti poole, kui teil on:

• Äge, eranditult tugev kõhuvalu, mis ei leevene tavaliste valuvaigistitega.
• Valu, mis on väljakannatamatu ja mille intensiivsus ei vasta teie füüsilisele seisundile.
• Kõhuvalu, millega kaasneb järsk kõhuõõne paisumine, püsiv oksendamine või võimetus süüa ja juua.
• Kõhuvaluläige, mis suureneb lihtsa köhutamise või kõhule kerge survisega.

Kutsu KIIREMMI (112), kui valu on väga tugev ja ilmuvad järgmised märgid:

• Verine väljaheide (või musta värvi väljaheide).
• Kõhuõõne väljapaisumine ja kõvadus („puitkõht“).
• Kiire südame löögisagedus, õhupuudus ja väga madal vererõhk.
• Teadvuse muutus, uimasus või segadus.

Ärge oodake. Iga tund on oluline – mida varem alustatakse ravi, seda suurem on võimalus säilitada soolte funktsioon ja vältida laialdast operatsiooni.