Menorraagia

Menorraagia on günekoloogiline häire, mida iseloomustab liialine menstruaalvere kaotus, mis kestab üle 7 päeva või mille korral on vajadus vahetada hügieenetooteid (tampoone või sidemeid) iga 1-2 tunni tagant. Normaalse menstruatsiooni ajal kaotab naine keskmiselt 30-40 ml verd, menorraagia puhul ületab see 80 ml. Põhjuseks on sageli emakalimaskesta (endomeetrium) liigne paksenemine või vere hüübimishäired, mis takistavad normaalset verejooksu reguleerimist. Haigus mõjutab otseselt emakat ja reproduktiivorganeid, kuid krooniline verekaotus võib põhjustada rauapuudust (anee miat) ning koormada südame-veresoonkonna süsteemi.

Menorraagia põhjused jagunevad emaka struktuurseteks ja mitte-struktuurseteks häireteks. Struktuursed põhjused hõlmavad fibroide (emaka kasvajaid), adenomüoosi (kus emaka limaskest tungib lihaskih ti), polüüpe või vähi. Mitte-struktuursed põhjused on hormonaalsed tasakaalutus (nagu ovaariumide tsüklite rike või kilpnäärme talitlushäired), vere hüübimisprobleemid (nagu Willebrandi tõbi) või mõned ravimid (nt antikoagulandid). Riskitegurite hulka kuuluvad per eline soodumus, raske füüsiline treening, raske ülekaal, menopausi-eelne periood ja sünnituste arv. Noortel tüdrukutel on sagedane põhjus hormonaalsete tsüklite veel mitte stabiliseerumine.

Menorraagia diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja günekoloogilise vaatlusega. Arst küsib menstruatsioonitsükli kohta detailset teavet ja soovitab vereanalüüsi, et hinnata hemoglobiini taset, rauavarude ja hüübimisnäitajaid (nt vereplaatide arv, protrombiiniaeg). Imageeringu meetoditest on kuldstandard transvaginaalne ultraheli, mis võimaldab hinnata emaka, munasarjade ja endometriumi seisundit. Kahtluse korral struktuursete muutuste osas võidakse kasutada hüsteroskoopiat (väikese kaamera sisestamine emakasse), et visualiseerida polüüpe või fibroide, või võtta endometriumi biopsia vähie nnetuse välistamiseks. Mõnedel juhtudel võib olla vaja magnetresonantstomograafiat (MRT).

Menorraagia ravi sõltub põhjusest, patsiendi vanusest ja viljakustsoovidest. Esmaseks ravimeetodiks on sageli medikamentoosne ravi: hormonaalsed rasestumisvastased tabletid või hormoonspiraalid (nagu Mirena), mis vähendavad endometriumi kasvu; mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (ibuprofeen), mis vähendavad verejooksu ja valu; või tran eksa amhapõld, mis aitab vere hüübimist. Kui ravimid ei anna tulemus või on olemas struktuursed muutused, kaalutakse kirurgilisi meetodeid. Hüsteroskoopilist resektsiooni kasutatakse polüüpide või fibroide eemaldamiseks, emaka arterite embolisatsioon vähendab fibroide vereringet ja endometriumi ablatsioon hävitab limaskesta. Raskematel juhtudel võidakse soovitada emaka eemaldamist (hüsterektoomiat). Oluline on ravi kõrval kaasata rauapreparaadid anee mia korrigeerimiseks ja elustiilimuutused (toitumine, stressihaldus).

Konsulteerige günekoloogiga, kui teil esineb järgmist: menstruatsioon kestab üle nädala, verejooks on nii tugev, et peate vahetama tampoone või sidemeid iga 1-2 tunni järel, näete vereklompe suurusega üle 2,5 cm, tunnete äärmist väsimust või hingeldust lihtsate tegevuste ajal (mis võivad viidata anee miale) või kui menstruatsioon segab teie igapäevaelu ja töö võimekust. ERGE meditsiiniline abi on vajalik, kui tekivad tunnused raske anee mia kohta: teadvus kaotus, kangestunud kiire pulss, äkiline ja tõsine peapööritus või lühiaalalisus. Kui teil on diagnoositud vere hüübimishäire või te olete alla 40 aastane ja kogete järsku tugevnenud menstruatsiooniver ejooksu, on arsti konsultatsioon eriti oluline.