Inimeste vältimine
Kirjeldus
Inimeste vältimine on tunne vajadusest vältida suhtlemist teiste inimestega ja eelistada üksindust. See võib esineda erinevatel põhjustel alates ajutisest väsimusest kuni tõsisemateni psüühiliste või füüsiliste seisunditeni.
Inimeste vältimine ehk sotsiaalne vältimine on käitumine, mille puhul inimene teadlikult püüab minimeerida või täielikult lõpetada kontaktid teiste inimestega. See ei ole iseenesest diagnoos, vaid sümptom, mis võib viidata erinevatele alateadlikutele või teadlikele põhjustele. Keha võib sotsiaalsetes olukordades reageerida stressihormoonide (näiteks kortisooli) vabanemisega, mis tekitab ärevust, põhjustades vajaduse olukorrast eemalduda. Selline käitumine võib olla ka kaitsemehhanism minevikust tulenevate kogemuste või hirmu tõttu hukka mõista või kritiseerida.
- Ajutine stress või ülekoormus töös või eraelus
- Väsimus ja energiataseme langus
- Lühiajaline meeleolu langus
- Vajadus puhkuse ja taastumise järele
- Introvertsus – isiksuseomadus, mis eelistab väiksemaid seltskondi või üksindust
- Sotsiaalne ärevushäire (sotsiaalfoobia)
- Depressioon (kaotatud huvi teiste vastu)
- Põletikuline seisund (näiteks põletikuline haigus, mis põhjustab väsimust)
- Autismispektri häire
- Traumajärgne stressihäire (PTSD)
- Paanikahäire
- Ägeda trauma (näiteks leina, lagunemise) reaktsioon
- Krooniline valu, mis muudab suhtlemise raskeks
Kui inimeste vältimine on ajutine ja ei ole seotud tõsiste hirmudega või muude häirivate sümptomitega, võivad aidata järgmised sammud: Puhka piisavalt ja jälgi unehügieeni. Vähenda stressi lõõgastustehnikate (näiteks sügav hingamine, meditatsioon) või meelepäraste tegevustega. Määra endale väikesed ja juhitavad sotsiaalsed eesmärgid (näiteks lühike vestlus naabriga). Proovi teha tegevusi üksi, mis tõstavad enesehinnangut (hobid, õppimine). Kirjuta märkmikusse oma tunded ja mõtted, et neid paremini mõista. Võta ühendust lähedaste inimestega näiteks telefonitsi või sõnumite kaudu, kui nägemine on liiga raske. Välti alkoholi ja uimasteid kui 'abivahendit', sest need võivad olukorda pikemas perspektiivis halvendada.
- Enesetapu- või enesevigastamismõtted.
- Pidev ja ületamatu hirm või paanikahoog sotsiaalsetes olukordades.
- Hallutsinatsioonid (näiteks häält kuulmine) või paranoia (uskumus, et teised tahavad sinule halba).
- Sügav apaatia, energiapuudus või võimetus täita põhilisi igapäevatoiminguid (pesemine, söömine).
- Inimeste vältimine, mis kestab üle kuu ja oluliselt halvendab elukvaliteeti (töö, peresuhted).
- Inimeste vältimisega kaasnevad tugevad peavalud, pearinglus, iiveldus või nägemishäired.
- Järsk kaalulangus või -tõus ilma selge põhjuseta.
- Pidev unetus või vastupidi, ülemäärane unisus.
- Raskused hingamisel või rinnusvalu sotsiaalsetes olukordades.