Melasoom
Kirjeldus
Melasoom on üks levinumaid hüperpigmentatsioonihäireid, mis avaldub pruunikate laikudena peamiselt näol. See ei ole ohtlik, kuid võib põhjustada märkimisväärset emotsionaalset stressi ja muretuut, mõjutades inimese enesetunnet ja elukvaliteeti.
Melasoom (ka kloasma või 'rasedusmask') on krooniline, sümmeetriline hüperpigmentatsioon, mille puhul nahas tekivad tumedamad piirkonnad. See on seotud melanotsüütide – nahas melanini tootvate rakkude – liigse aktiivsusega. Häire mõjutab peamiselt näo piirkondi, nagu põsked, otsaesine, ülahuul ja lõug, kuid võib ilmneda ka kaelal ja käsivartel. Melasoom on tugevalt seotud hormonaalsete muutustega ja päikesekiirguse toimega. Naised on seda tüüpi pigmentatsiooniprobleemiga palju sagedamini mõjutatud kui mehed.
- Hallikaspruunid, pruunikashallid või pruunid laigud nahal.
- Laigud on üldjuhul ühtlase tekstuuriga, teravate piirideta ja sümmeetrilised.
- Levinumad asukohad on põsked, otsaesine, ninajuure piirkond ja ülahuul.
- Laigud ei ole valulikud ega sügelevad.
- Epidermaalne melasoom: Pigment on naha pealmises kihtis (epidermis). Laigud on pruunid, nähtavad Wood’i lambi all ja reageerivad paremini ravile.
- Dermaalne melasoom: Pigment on naha sügavamas kihis (dermis). Laigud on hallikad sinakad, Wood’i lambi all vähem eristuvad ja raskemini ravitavad.
- Segatüüpi melasoom: Kombinatsioon mõlemast tüübist.
Melasoomi täpset põhjust ei tunta, kuid see on tulemus geneetilise kalduvuse, hormonaalsete tegurite ja päikesekiirguse koostoimest.
Peamised käivitajad ja riskitegurid:
- Hormonaalsed muutused: Rasedus (seetõttu nimetus 'rasedusmask'), hormonaalsete rasestumisvastaste tabletite kasutamine, hormoonasendusravi.
- Päikesekiirgus: UV-kiirgus on peamine käivitaja, mis stimuleerib melanotsüüte. Häire võib halveneda isegi lühikese päikesevitusega.
- Geneetika: Peres esinevate juhtumite korral on risk suurem.
- So ja nahatoon: Naised ja tumedama nahatooniga inimesed on palju tundlikumad.
- Mõned kosmeetilised tooted või ravimid, mis võivad põhjustada valgusele tundlikkuse suurenemist (fotosensibilisatsioon).
Melasoomi diagnoosi seab tavaliselt dermatoloog visuaalse nahauuringu alusel. Täpsema hindamise ja tüübi määramiseks kasutatakse spetsiaalset vahendit – Wood’i lampi. See UV-lamp võimaldab hinnata pigmendi asukohta naha sügavuses, eristades epidermaalset ja dermaalset melasoomi. Harvem, kui diagnoos on kahtlane või on vaja välistada muid nahahaigusi (näiteks melanööm), võib olla vajalik väike nahatüki võtmine (biopsia) ja histoloogiline uurimine.
Melasoomi ravi võib olla pikk ja nõudlik, kuna laigud kipuvad uuesti ilmuma. Ravi põhineb pigmendi tootmise aeglustamisel ja kiirenenud rakkude vahetusel. Tulemuste saavutamiseks on oluline järjepidevus ja range päikeseaktiveeritud produktide (SPF 30+) igapäevane kasutamine, isegi pilvisel ilmaval.
Peamised ravi võimalused:
- Kohalikud depigmenteerivad kreemid: Retinoidide (A-vitamiini derivaadid), hydrokinoni, azelainhappe, kojjahappe või glükohapete (nt glükoonhape) koostisosadega preparaadid. Need mõjutavad melanosünteesi.
- Protseduuriline ravi: Kui kreemid ei anna piisavat tulemust, võib arst soovitada:
- Keemilist lihvimist (peelingut).
- Laserravi (nt fraktsionaalne laser, Q-switched laser).
- Intense Pulsed Light (IPL) terapiat.
- Mikroneedlimist.
- Tähtis on meeles pidada, et ravi tulemused võivad erineda ja retsidiivid on väga levinud, eriti kui ei kaitsta nahka päikese eest.
Soovitatav on konsulteerida dermatoloogiga kohe, kui näol või teistel kehaosadel ilmuvad uued pigmentlaigud. See võimaldab täpse diagnoosi ja sobiva raviplaani koostamist. Eriti oluline on kiire konsultatsioon, kui laiguga kaasneb mõni järgmistest märkidest („punased lipud“): laigu kiire kasv, vormi või värvi muutus, ebaregulaarsed piirid, sügelus, valu või veritsus. Need sümptomid ei ole tüüpilised melasoomile ja võivad viidata teistele, võimalikult tõsisematele nahahaigustele.