Lentigo

Kirjeldus

Lentigo on pigmendihäire, mis avaldub sile- ja ühtlase pruunina laiguna naha pinnal. Erinevalt tavapärastest päikeseplekidest, ei kuivi lentigod päikesekaitse korraldamisel ning need võivad tekkida ka nooremal eas. Kuigi enamik lentigosid on kahjutud, on oluline teada nende eristamist teistest pigmentkoe muutustest.

Lentigo on kahvatu- kuni tumepruun pigmentlaik, mis on seotud melatsoniitide – nahas värvainet melaniiini tootvate rakkude – arvu suurenemisega nahapinna kihtides. Erinevalt epheliidest (tedretäppidest) ei sõltu lentigo välimus oluliselt päikesevalgusest ja see ei kahane aja jooksul. Laigud on üldjuhul väikesed, ümmargused või ovaalsed ning esinevad peamiselt päikesevalgusele avatud nahapiirkondadel – näol, käsivartel ja õlgadel. Tuntakse mitut tüüpi, sealhulgas lihtsat lentigot (Lentigo simplex) ja päikeselentigot (Lentigo solaris), mis on seotud pikaajalise UV-kiirguse mõjuga.

Peamised tunnused
  • Väikesed (2–10 mm), selgete piiridega pruunid laigud nahal.
  • Laigu värvus on ühtlane, kahvatukollakaspruunist tumepruunini.
  • Laigud on siledad, nad ei tõuse ümbritseva nahapinna kohale.
  • Asukoht: sageli nägu, käsivarred, õlad, selg ja käed.
Lisaomadused
  • Laigud ei muutu värvi ega suurust oluliselt päikesevalguse käes (erinevalt tedretäppidest).
  • Need ei kaasne sügele, valu ega põletikuga.
  • Üksikud või mitu laiku.
  • Aja jooksul võivad nad muutuda tumedamaks, kuid harva kaovad iseenesest.

Lentigo teke on seotud melanotsüütide akumuleerumisega nahas. Peamised põhjused ja riskitegurid on:

  • Päikesekiirgus (UV): Pikaajaline või intensiivne kokkupuude päikese- või solariumikiirgusega on peamine põhjus, eriti päikeselentigol.
  • Vanus: Päikeselentigod on väga levinud keskealistel ja eakatel inimestel (tuntud ka kui "vanadusplekid").
  • Genetiline kalduvus: Mõnel inimesel on suurem geneetiline eeldis pigmentlaikude tekkimiseks.
  • Naha tüüp: Hele nahatooniga inimesed on tavaliselt tundlikumad.
  • Hormonaalsed muutused: Harva võivad mõned tüübid olla seotud hormonaalsete muutustega.
  • Muud põhjused: Väga harva võivad teatud süsteemsed haigused või ravimid põhjustada laialdasemat lentigode teket.

Dermatoonkoloog või dermatoloog teeb diagnoosi peamiselt visuaalse nahauuringu alusel. Kõige olulisem on eristada kahjutu lentigo vähkkasvaja või teiste pigmentmuutuste (nt moles ehk sünnimärk) eest.

  • Dermatoskoopia: See on peamine meetod. Arst uurib laiku spetsiaalse suurendava dermatoskoobiga, mis võimaldab hinnata selle struktuuri, värvuse ühtlust ja piire mikroskoopilisel tasandil.
  • Nahabiopsia: Kui laigul on kahtlased tunnused (ebakorrapärased piirid, ebaühtlane värvus, kiire kasv), võib arst soovitala väikese koeproovi (biopsia) võtmist histoloogiliseks uurimiseks. See kinnitab diagnoosi ja välistab melanoomi või teisi vähivorme.

Kuna lentigod on kahjutud, on ravi puhtalt kosmeetiline. Ravivalikuid tehakse koos patsiendiga, arvestades laigu suurust, asukohta ja patsiendi soove.

  • Laserravi: Kuldne standard. Erinevad laserid (nt Q-switched laser, IPL) suunatakse melaniiini osakestele, hävitades need selektiivselt. See on tõhus ja vajab tavaliselt 1-2 seanssi.
  • Külmravi (krioterapia): Laik külmutatakse vedel lämmastikuga. Sobib väiksematele laikudele.
  • Keemiline lihvimine (kemoparlimine): Kasutatakse keemilisi aineid (nt triklorhape, salitsüülhape), et eemaldada pigmenti sisaldavad nahakihtidest.
  • Dermabraasion või lihvimine: Mekaaniline nahapinna eemaldamine.
  • Valgenduskreemid: Retinoiini või hüdrokinooni sisaldavad kreemid võivad aja jooksul laiku kahvendada, kuid tulemus on vähem etteaimatav kui laserravi.

Tähtis: Pärast ravi on range päikese kaitse (kõrge SPF kreemid, katmine) hädavajalik, et vältida pigmentatsiooni taastumist.

  • Kui märkad **uue pigmentlaigu teket** või olemasoleva laigu **muutusi**.
  • **ABCDE-reegli** hoiatusmärgid: **A** – Asümmeetria (laik on ebasümmeetriline); **B** – Piir (ebakorrapärased, hägused piirid); **C** – Värvus (mitmevärviline, ebaühtlane); **D** – Läbimõõt (suurem kui 6 mm); **E** – Muutuvus (laik muutub suuruse, kuju või värvi poolest).
  • Kui laik hakkab **kiiresti kasvama**, **sügelema**, **veritsema** või tekitama **valu**.
  • Kui teil on suur arv päikeselentigosid või tugev perekondlik anamnees nahavähkide osas – soovitatav on **regulaarne dermatoonkoloogiline kontroll**.