Krooniline sinusiti
Kirjeldus
Krooniline sinusiti on pikaajaline (üle 12 nädala) ninaõõnte ja sellega ühenduses olevate lisaõõnte põletikuline seisund. See on üsna sage haigus, mis põhjustab püsivaid ja sageli märkimisväärselt elukvaliteeti mõjutavaid sümptomeid nagu ummistunud nina, peavalud ning näo piirkonna valulikkus. Ýigeaegne diagnoos ja ravi on olulised, et ennetada võimalikke tüsistusi ja leevendada patsiendi kannatusi.
Krooniline sinusiti on pikaajaline (üle 12 nädala kestev) ninasõõrmete põletik, mis on sageli seotud nende õõnte õige ventileerimise ja dreenimise häirega. Haigus iseloomustab ninaõõnte ja sellega ühenduses olevate lisaõõnte (peamiselt sarnasõõrmed, otsmikuõõs, kiiluõõs ja paarisõõs) limaskesta paksenemine, paistetus ja põletik. Erinevalt ägedast sinusiti'st, mis on tavaliselt infektsioonipõhine ja mööduv, on krooniline vorm püsiv ning sümptomid kipuvad vahelduma parandus- ja ägenemisperioodidega. Põhiline mehhanism on limaskesta põletik, mis põhjustab turse, limanäärmeete üleliigset eritistootmist ja õõnte pooride sulgumist, luues seeläbi ideaalsed tingimused infektsioonide arenguks.
- Püsiv ninaumbus või raskused hingamisega nina kaudu.
- Paks, kollakasroheline või läbipaistev ninaseere, mis voolab ninast alla kurku (tagavool).
- Näo, silmade, nina või otsaesise piirkonna valulikkus, raskus- või surve tunne.
- Haistmismeelte nõrgenemine või täielik kaotus (anosmia).
- Peavalu.
- Köha, mis on eriti märgatav öösel või hommikul (põhjustatud ninaseere tagavoolust).
- Kuristus ja köhimine.
- Kõrvavalu või kuulmise halvenemine.
- Kurgu ärritus ja kurguvalu.
- Halvus hingamine (halitooze).
- Väsimus ja üldine haiglustunne.
Kroonilise sinusiti teket soodustavad mitu tegurit, mis häirivad lisaõõnte normaalset funktsioneerimist. Peamised põhjused ja riskitegurid on: 1) Anatoomilised anomaaliad: Näiteks kõver ninavahesein, kitsad õõnete avad või ninapolüibid, mis takistavad õhu ja eritise liikumist. 2) Põletikulised seisundid ja allergiad: Krooniline rüniit, astma ja eriti allergiline rüniit põhjustavad püsivat limaskesta turse. 3) Infektsioonid: Korduvad viirus- või bakteriaalsed infektsioonid, mis ei parane täielikult. 4) Immuunpuudulikkus: Nõrgenenud immuunsüsteem võib teha organismi vastuvõtlikumaks infektsioonidele. 5) Keskkonnategurid: Õhusaaste, suitsustamine (sh passiivne suitsetamine) ja kuiv õhk ärritavad limaskesta. 6) Muu: Mõned haigused nagu tsüstiline fibroos või gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD).
Kroonilise sinusiti diagnoosimiseks kasutab arst mitut meetodit. 1) Anamnees ja füüsiline läbivaatus: Arst kuulab patsiendi kaebused välja ja uurib ninasõõrmeid. 2) Endoskoopia (rinoskoopia): See on põhimeetod, kus kitsa, paindva toruga (endoskoop) vaadeldakse ninasõõrmeid ja õõnete avasid, et hinnata limaskesta seisundit ning tuvastada polüüpe või anatoomilisi häireid. 3) Pildiuuringud: Computertomograafia (CT) on kuldstandard kroonilise sinusiti hindamiseks. See näitab õõnete seinte ja õõnte täpset struktuuri, turse ulatust, vedeliku kogunemist ja polüüpe. 4) Viirustõrjevahendite testid: Võidakse kasutada allergiatestide tegemiseks või immuunsüsteemi funktsiooni hindamiseks, kui kahtlustatakse neid põhjuseid. 5) Mikrobioloogilised uuringud: Erite analüüs infektsiooni põhjustaja tuvastamiseks viiakse läbi harvemini, kuid võib olla vajalik korduvate infektsioonide korral.
Kroonilise sinusiti ravi eesmärk on leevendada põletikku, taastada õõnete ventileerimine ja dreenimine ning likvideerida sümptomid. 1) Ravimid: Kortikosteroidid: Ninaspreid või tilgad (nt flutikason, mometasoon) on esmavalik põletiku vähendamiseks. Rasked juhtudel võidakse määrata lühiajalist kortikosteroidide tabletikuuri. Antibioodikud: Määratakse ainult selge bakteriaalse infektsiooni korral. Salvendavad ninatiisikud: Lühiajaliseks ninatumestuse leevendamiseks. Antihistamiinikumid ja leukotrieeniretseptori antagonistid: Eriti allergilise komponendiga patsientidel. 2) Kirurgiline ravi (Funktsionaalne endoskoopiline ninaõõntekirurgia - FESS): Soovitatakse, kui ravimiravi on ebaefektiivne. Protseduuri käigus laiendatakse õõnete looduslikke avasid ja eemaldatakse patoloogiline kude (nt polüübid), parandades õhu- ja eritise liikumist. 3) Pesemine: Ninasoolaga füsioloogilise lahuse või meresoolalahusega nina regulaarne pesemine aitab eemaldada eritisi ja ärritajaid. 4) Elustiili muutused: Allergenide vältimine, õhuniiskuse säilitamine, suitsetamisest loobumine ja piisav vedelikute tarbimine.
Pöörduge kindlasti arsti poole, kui teie sinusiti sümptomid kestavad üle 10-12 nädala, ravimid ilma retseptita ei anna leevendust või sümptomid muutuvad korduvalt hullemaks. Koheset arstiabi (näiteks EMOs) on vaja järgmiste "punaste lippude" ehk hoiatusmärkide ilmnemisel, mis võivad viidata tõsisemale infektsioonile või tüsistustele: äkiline tugev näo-, silma- või otsmikuvalu; kõrge palavik (üle 39°C); äkiline nägemise häire (näiteks kaheks nägemine, nägemise vähenemine) või silmade liikumise raskused; silmade või otsaesise tursunud ja punetav nahk; jäiga kaela teke; segadus või muutunud teadvustase; äkiline ja tugev peavalu. Need sümptomid võivad näidata näiteks orbitaalset või intrakraniaalset (ajukolbli) infektsiooni, mis nõuab kiiret sekkumist.