Kampülobakterioos
Kirjeldus
Kampülobakterioos on üks levinumaid bakteriaalseid sooleinfektsioone, mida põhjustab Campylobacter perekonna bakter. See on tüüpiline toiduga leviv haigus, mis põhjustab sageli kõhulahtisust, krampe ja palavikku. Enamik inimesi paraneb iseseisvalt, kuid teatud juhtudel võib vaja minna arstiabi.
Kampülobakterioos on äge seedetrakti infektsioon, mida põhjustavad Campylobacter jejuni või teised Campylobacter liigi bakterid. Need bakterid tungivad peensoole (eriti ileumi ja jämesoole) limaskesta, kus nad paljunevad ja põhjustavad põletikulist reaktsiooni. See põhjustab kõhulahtisust ja muid tüüpilisi sümptomeid. Nakatumine toimub peamiselt nakatunud toidu (eriti piisavalt mitte küpsetatud linnuliha) või vee tarbimise kaudu. Bakterid võivad ellu jääda ka loomade (näiteks kodulindude, lehmade) soolestikus, mistõttu otsene kontakt või halgade puhastamata pinnad võivad olla nakkuseallikaks.
- Kõhulahtisus (tihti vesine, mõnikord verine)
- Kramplikud kõhuvalud, eriti ümber naba või paremas alaosas
- Palavik (sageli kuni 40°C)
- Iiveldus ja oksendamine (vähem esinev kui kõhulahtisus)
- Väsimus ja lihasevalud
- Dehidratatsioon (vedelikupuudus) – avaldub vähese kusemisena, kuiva suuna, uimastusena
- Reaktiivne artriit (liigeste põletik), mis võib tekkia mõni nädal pärast nakatumist
- Guillain-Barré sündroom – väga haruldane, kuid tõsine neuroloogiline tüsistus, mis põhjustab lihasenõrkust
Põhjustajaks on Campylobacter bakterid, mis levinakse peamiselt toidu ja vee kaudu. Peamised nakkusallikad on:
- Toor või pooltoor linnuliha (kanaliha, part).
- Pasteerimata piim või selle valmistatud juustud.
- Kontamineeritud joogivesi (näiteks looduslikust allikast).
- Otsene kontakt koduloomade või nende väljaheidetega.
Riskitegurid hõlmavad: immuunsüsteemi nõrgenemist (noorused, eakad, kroonilised haigused), reisimist piirkondadesse, kus sanitaarstandardid on madalad, ning tööd loomafarmides või linnukasvandustes.
Arst seab diagnoosi anamneesi (sümptomid, toitumisharjumused, reisimislugu) ja füüsilise uuringu põhjal. Kinnitamiseks tehakse laboratoorsed testid:
- Roe kultuur: Kõige täpsem meetod. Roe proov viiakse laborisse, kus kasvatatakse baktereid ja tuvastatakse Campylobacter.
- Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) test: Tuvastab bakterite DNA-d roe proovist kiiresti ja täpselt.
- Veretestid: Võivad näidata põletikunäitajaid (näiteks valged verelibled, CRP) ning vajadusel tehakse seroloogilised testid antikehade leidmiseks.
- Soolinguskopeerium: Harva, kui sümptomid on ebatüüpilised või kahtlus teise soolehaiguse osas.
Enamikel juhtudel on ravi sümptomipõhine ja toetav, kuna infektsioon läheb sageli ise mööda 5-7 päevaga.
- Vedelikutasakaal: Oluline on juua piisavalt vedelikku (vesi, elektrolüüdilahused) dehidratatsiooni vältimiseks.
- Toitumine: Soovitatav on kerge toit (nt banaanid, riis, kuivikud) ja vältida rasvaseid, vürtsikaid toite ning piimatooteid esimestel päevadel.
- Valuvaigistid: Paratsetamoool või ibuprofeen kõhuvalu ja palaviku leevendamiseks (vältida aspiriini).
- Antibiootikumid: Määratakse ainult rasketel juhtudel (kõrge palavik, verine kõhulahtisus, nõrgenenud immuunsüsteem) või kui sümptomid ei vähene. Kasutatakse eritromüüni või teisi spetsiifilisi antibiootikume. Enamik Campylobacter tüvesid on tänapäeval resistentsed mitmetele antibiootikumidele, seega kasutatakse neid mõõdukalt.
Tuleks kindlasti konsulteerida arstiga, kui:
- Kõhulahtisus kestab üle 3-4 päeva või muutub väga sagedaseks/veriseks.
- Tekivad tugevad, pidevad kõhuvalud.
- Palavik ületab 39°C või kestab kauem kui 48 tundi.
- Ilmnevad dehidratatsiooni märgid: vähene urineerimine, äärmuslik janu, kuiv suu, uimasus, lööbised silmad.
- Patsiendil on nõrgenenud immuunsüsteem (HIV, vähiravi) või ta on väga noor või eakas.
- Sümptomid naasevad peale paranemist või kahtlustatakse hiliseid tüsistusi nagu liigiste valu või nõrkus.