Inversiivne psooriaas (Psoriasis inversa)
Kirjeldus
Inversiivne psooriaas on krooniline nahapõletikuline haigus, mis avaldub peamiselt nahalihaskooldes ja keha naha voltides. Erinevalt tavalistest psooriaasist leetritest ei pruugi see kaasneda kuivaid soomuseid, mis muudab selle diagnoosimise keerulisemaks. See on oluline haigus, mis võib oluliselt mõjutada patsiendi elukvaliteeti ja vajab spetsiifilist ravistrateegiat.
Inversiivne psooriaas on psooriaasi erivorm, mis mõjutab peamiselt keha piirkondi, kus nahk puutub kokku nahaga – see on kaasaegse terminiga intertriginoosne ala. Need on näiteks kaenlaalused, põlvikud, rindade all olev nahavolt, kõhu volt ja häbemepiirkond. Haiguse mehhanism seisneb naha kiirenenud rakutuksioonis ja põletikulises reaktsioonis. Erinevalt levinuimast kõvakuutilisest psooriaasist ei pruugi põletikuline, punane ja sile nahakahjustus olla kaetud hõredate, hõbedaste soomustega. Niiskus ja hõõrdumine nendes tundlikes piirkondades võivad sümptomeid halvendada ja tekitada tundlikkust või valu.
- Siledad, eredalt punased (erütematoossed) laigud nahavoltides.
- Püsiv ja tavaliselt intensiivne sügelus (pruritus).
- Naha tundlikkus, valulikkus või kipitussuundumus (põletikuline tunne).
- Laigud on tihti niiskad või niiskust tilkuvad (mõnikord ka erosioonid).
- Puuduvad või on väga õhukesed, mittevalged soomused (erinevalt plaakpsooriaasist).
- Haiguskoldeid võib esineda ka naba ümber ja tuhara vahel.
- Sümptomid võivad halveneda higistamise, kuuma või hõõrdumise tõttu.
- Püsiv põletik võib viia naha paksenemiseni (likhenifikatsioonini).
- Haigus võib esineda koos teiste psooriaasivormidega (nt küünede või liigeste kahjustusega).
Inversiivse psooriaasi täpne põhjus on teadmata, kuid see on autoimmuunhaigus, kus immuunsüsteem ründab eksikombel enda naha rakke. Olulist rolli mängivad geneetilised tegurid – haigus on pärilik soodumus. Põhilisteks käivitavateks või halvendavateks teguriteks on hõõrdumine ja niiskus nahavoltides (nt rasvumise, intensiivse füüsilise tegevuse või kitsa riietuse tõttu), hormonaalsed muutused, stress ja teatud ravimid. Samuti on suurem risk patsientidel, kellel on juba teistsugune psooriaasivorm või perekonnas psooriaasiga haigestunuid.
Diagnoos põhineb peamiselt hoolikal füüsisel läbivaatusel, kus arst hindab laigude asukohta ja välimust. Kuna sümptomid võivad sarnaneda seeninfektsiooni, ekseemi või bakteriaalse põletikuga, on oluline teha diferentsiaaldiagnoos. Võidakse võtta nahakraapet (nahatükike) mikoloogiliseks analüüsiks, et välistada seente olemasolu. Harvemini võidakse teha biopsiat – nahaproovi histoloogiliseks uurimiseks, mis näitab tüüpilisi psooriaasile omaseid muutusi nagu parakeratoos ja neutrofiilide kogunemine (Munro mikroabstsessid).
Ravi on sümptomaatiline ja eesmärgiks on põletiku vähendamine, sügeluse leevendamine ja nahakahjustuse kontroll. Kergematel juhtudel kasutatakse kohalikke koortikosteroide (steroidkreeme), mida tuleb nahavoltides kasutada ettevaatusega, kuna naha peenus võib suurendada kõrvaltoimete riski. Samuti rakendatakse takrolimuusi või pimekrolimuusi sisaldavaid kaldesteroide, mis on nahavoltides ohutumad. Fototerapiat (UVB-kiirgus) kasutatakse harvemini, kuna voltides on raske piirkonda valgustada. Raskeimatel ja laialdasematel juhtudel võidakse määrata süstikaid või tablettisid (süsteemne ravi), nt metotreksaat, tsüklosporiin või bioloogilised ravimid. Oluline on hoida piirkonda kuiva ja vältida hõõrdumist (nt labase puuvillase riietuse kandmine).
Pöörduge arsti juurde kohe, kui teie nahavoltides (nt kaenlaalustes, põlvikutes) ilmuvad püsivalt punased, niisked või sügelevad laigud, mis ei reageeri tavalistele kreemidele. Eriti oluline on kiire konsultatsioon, kui nahale ilmnevad märgid sekundaarsest infektsioonist, nagu suurenev punetus, kuumus, tursumine, valu või mäda eritumine. Kui teil on juba teadaolev psooriaas ja sümptomid levivad uutesse kehaosadesse või halvenevad, on samuti vaja arsti nõuannet õige ravistrateegia koostamiseks.