Impetigo
Kirjeldus
Impetigo on väga nakkav bakteriaalne nahainfektsioon, mis esineb eelkõige lastele, kuid võib haigestuda ka täiskasvanud. See on üks levinumaid nahahaigusi laste eas ja levib otsese kokkupuute või mänguasjade kaudu, mistõttu kiire diagnostika ja ravi on olulised nii haige enda kui ka teiste kaitsmiseks.
Impetigo on pindmine nahapõletik, mida põhjustavad peamiselt kuldstafülokoki (Staphylococcus aureus) ja/või streptokoki (Streptococcus pyogenes) bakterid. Need bakterid tungivad naha pealispihustiku (epidermise) sisse, tavaliselt läbi väikeste vigastuste, kriimustuste, mädanevikude või insectide hammustuste. Impetigot iseloomustab mädaste põletikuliste põletikuliste põiekeste teke, mis lõhkevad ja moodustavad iseloomulikke kollakaspruune mettataolist vedelikku sisaldavaid koorikuid. Haigus on väga nakkav – see levib nii otsese kokkupuute kui ka pesu, mänguasjade või käterätikute kaudu (nn kontakt-nakkus). Eristatakka kahte peamist vormi: mittekoorikulist (bulloosset) impeditot, mida iseloomustavad suured, selge vedelikuga põied, ja koorikulist (krustoosset) impeditot, mis on levinum ja avaldub punastena laikudena, mis muutuvad pustuliteks ja seejärel koorikuteks.
- Punased laigud näol (eriti ümber suu ja nina), kätestel või jalgadel.
- Need laigud muutuvad kiiresti väikesteks põieteks või pustuliteks, mis on täidetud kollaka või läbipaistva vedelikuga.
- Pustulid lõhkevad, eritades vedelikku või mett, mis kuivades moodustab tihedad, kollakaspruunid (või helebeežid) koorikud.
- Koorikud langevad maha, jättes maha roosad või punased laigud, mis tavaliselt paranevad ilma armisteta.
- Kerge kuni tugev sügelus naha piirkonnas.
- Valu on haruldane, kuid haavad võivad olla tundlikud.
- Lümfisõlmede suurenemine haigestunud ala läheduses (nt kaelal).
- Väga harva võib esineda palavik või üldine halb enesetunne.
Impetigo põhipõhjuseks on bakteriaalse infektsiooni teke. Peamised süüdlased on Staphylococcus aureus ja Streptococcus pyogenes bakterid, mis elavad tervetel nahapinnal, kuid vigastuse korral tungivad sügavamale. Riski suurendavad järgmised tegurid:
- Naha tervikluse rike: Kriimustused, lõiked, ekseem, tuulerõuged, täkiline palavik või insectide hammustused loovad sissepääsu bakteritele.
- Lähedane kontakt: Haiguse levik on kiire lasteaias, koolis, spordiklubis või peres, kus on tihe füüsiline kontakt või ühised esemed.
- Soe ja niiske keskkond: Suved või kliimatingimused, mis soodustavad higistamist.
- Nõrk immuunsüsteem: Immuunpuudulikkus või kroonilised haigused (nt diabeet) teevad organismi haavatavamaks.
- Ebasobilik higiine: Ebapiisav kätepesu või haavade hoolitsus.
- Noorem vanus: Lapsed 2–5-aastased on kõige haavatavamad rühma.
Impetigo diagnoositakse peaaegu alati kliinilise läbivaatuse alusel. Kogenud perearst või nahaarst (dermatoloog) suudab haigust tuvastada iseloomulike nahamärkide (pustulid, koorikud) põhjal. Anamneesi võetakse ka küsimused haiguse käigu, sümptomite ja võimalike kontaktide kohta teiste haigetega. Tavaliselt laboratoorseid uuringuid ei vajata. Kui haigus ei reageeri esmasele raviks, korduvad või on tõsised, võib arst võtta bakterikultuuri koorikute alt või pustuli sisust. See aitab tuvastada täpset bakteriliiki ja määrata selle tundlikkuse antibiootikumide suhtes (antibiogramm), et valida kõige efektiivsem ravim.
Impetigo ravi on suunatud infektsiooni likvideerimisele, sümptomite leevendamisele ja nakatumise vältimisele. Valik sõltub haiguse ulatusest.
1. Kohalik (topiline) ravi: Enamikul kergetel juhtudel piisab antibiootikumikreemide või maaside kasutamisest (nt mupirotsiin või fusidiinhape). Enne kreemi pealekandmist tuleb koorikud ettevaatlikult sooja seebi- vee lahusega puhastada.
2. Süsteemne (suukaudne) ravi: Kui infektsioon on laialdane, korduv või kohalik ravi ei mõju, määratakse suukaudseid antibiootikume (nt penitsilliini tuletised, tsefalosporiinid). Oluline on läbida ettenähtud ravikuur lõpuni.
3. Hügieenilised meetmed: Haige peaks kasutama eraldi käterätikuid, linasid ja mänguasju. Haigeid piirkondi ei tohi kammida ega katsuda, et ei levitaks baktereid teistesse kehaosadesse (autoinokulatsioon). Sageli pesu käte ja lühikeste küünte hoidmine on olulised.
Ravi korral paraneb impetigo tavaliselt 7–10 päevaga ilma jääkide jätmata.
Perekonnas tuleks konsulteerida perearstiga või lastearstiga, kui Teil või Teie lapsel ilmnevad impetigole iseloomulikud sümptomid – eriti koorikud ja põied. Otsekohene arstiabi on vajalik järgmistel juhtudel:
- Kui nahamuutused levivad kiiresti või muutuvad tunduvalt suuremaks/punaseks.
- Kui haige (eriti laps) on palavikus, on väga väsinud või tal on üldine halb enesetunne.
- Kui kodu ravimeetoditega (puhastamine, kohalikud kreemid) sümptomid ei parane mõne päeva jooksul.
- Kui nahamuutustesse tekib tugev punetus, paistetus, valu või neist hakkab erituma rohkesti mäda – see võib viidata sügavamale infektsioonile (tselluliit).
- Kui haigel on eelnevalt nõrgendatud immuunsüsteem või neeruhaigus.
Kiire sekkumine aitab kiiremini parandada ja vältida nakatumist teistele pereliikmetele või lasteaedaastelastele.