Mädanina nohu (purulentne riniit)
Kirjeldus
Mädanina nohu on paks, kollakas või roheline ninatalitist, mis viitab keha kaitsereaktsioonile infektsiooni vastu.
Mädanina nohu (purulentne riniit) on põletikuline reaktsioon, mis väljendub paksu, kollase või rohelise ninasekretsioonina. See tekib siis, kui immuunsüsteem võitleb bakteriaalse infektsiooniga ninakõõruses või kõrvalõõntes (sinustes). Protsessi käigus kogunevad surnud bakterid, valged verelibled (leukotsüüdid) ja kudede jäänused, mis annavad sekreedile iseloomuliku värvi ja tiheduse.
- Viiruslik külmetushaigus (tihti algab vedela ninasekretsiooniga, mis muutub hiljem mädaseks)
- Bakteriaalne kõrvalõõnepõletik (sinusiit), mis võib olla viirusliku külmetuse tüsistus
- Allergia põhjustatud riniit, millele võib lisanduda bakteriaalne infektsioon
- Keskkonnatingimused (kuiv, tolmuine õhk) võivad ärritada ninaõõnt ja soodustada sekundaarset infektsiooni
- Krooniline sinusiiit (pikaajaline kõrvalõõnepõletik)
- Ninapolüübid (heaqualitysed kasvajad ninas)
- Immuunsüsteemi nõrgenemine
- Anatoomilised eripärad ninaõõntes (kõver ninavaheseina, mis takistab dreenimist)
- Võõrkeha ninas (eriti lastele iseloomulik)
Kui teie seisund on kerge ja puuduvad kiireloomulised hoiatusmärgid, võite proovida järgmisi meetmeid: 1) Puhkage piisavalt – puhkus aitab immuunsüsteemil infektsiooniga tõhusamalt võidelda. 2) Jooge palju vedelikke (vesi, supp, soojad teed) – see aitab vedeldada ninatalitist ja hõlbustab selle eemaldamist. 3) Kasutage nina irrumiseks isotoonilist soolalahust (füsioloogiline lahus) või meriveepõhist spreid – see niisutab limaskesti ja loputab ära eritiisi. 4) Kasutage aurusauna või veeauru sissehingamist (näiteks palaval dušil või anuma kohal), et lõdvendada paksu sekreedi. 5) Olge ettevaatlik retseptivabade ninatilkade (dekongestantide) suhtes – neid saab kasutada maksimaalselt 3-5 päeva järjest, et vältida sõltuvust ja tagasilööki (rebound) efekti. 6) Tõstke pead magades kõrgemale (lisapadi), et vähendada öise ninatoksumise riski ja parandada dreenimist.
- Kõrge palavik (üle 39°C), mis ei lange pärast tavaliste palavikualandite manustamist või on sellega kaasnevad värisemised.
- Tugev peavalu või näopiirkonna (nina, silmad, otsmik, põskluud) valu, mis ei leevene ja on hullem kui tavalises külmetuses.
- Nägemishäired, kahekordne nägemine või silmade tursumine/punetamine, mis võivad viidata infektsiooni levikule orbitaali (silmaõõnde).
- Aju lähedaste struktuuride infektsiooni märgid: jäikus kuklas, valgustundlikkus, teadvuse muutused, iiveldus või oksendamine (võivad viidata meningiidile).
- Raske hingamisraskus, hingeldus või rindkere valu.
- Püsiv verevalum ninast või verd sisaldav ninatalitist.
- Mädanina nohu ei parane 10-14 päeva jooksul isehoidlike meetmetega.
- Sümptomid halvenevad pärast esialgset paranemist.
- Sagedased tagasitulevad mädased ninainfektsioonid (rohkem kui 3-4 korda aastas).
- Pikaajaline (üle 3 nädala) ninatõmbetus või lõhnataju kaotus.
- Lapsel väga paks roheline nohu koos ärrituvuse, väsimuse või söömisraskustega.