Kollased limad
Kirjeldus
Kollased limad on köha või teiste hingamisteede kaudu erituvad kollakad eritised, mis viitavad tihti infektsioonile või põletikule.
Limad on organismi loomulik kaitsemehhanism, mis kaitseb hingamisteid kuivamise ja võõrkehadest. Tavaliselt on limad läbipaistvad või valkjad, kuid nende kollane värvus näitab põletikku või infektsiooni. Kollane värvus tuleneb valgetest verelibledest (leukotsüüdid) ja muudest rakkudest, mis kogunevad infektsioonikolde. Need rakud sisaldavad ensüüme, mis annavad limadele kollaka tooni. Seega on kollased limad tihti märk sellest, et immuunsüsteem on aktiivselt võitlemas bakteriaalse või viirusliku infektsiooniga. Lisaks võivad limad muutuda kollaseks ka suitsetamise, keskkonnamürkide või krooniliste hingamishäirete korral. Oluline on jälgida ka muid sümptomeid nagu köha, palavik või hingamisraskused, et hinnata seisundi tõsidust.
- Virusinfektsioonid: Külmetushaigus ja gripp on sagedased põhjused, mis põhjustavad kollaseid limasid. Need haigused ärritavad hingamisteid ja põhjustavad põletikku, mille tulemuseks on limade kogunemine.
- Bakteriaalsed infektsioonid: Näiteks kõripõletik (faryngiit) või kopsupõletik (bronhiit) võivad tekitada paksu kollase või rohelise lima. Bakteriaalset infektsiooni võib kahtlustada, kui sümptomid kestavad üle nädala või halvenevad.
- Allergiad: Allergilised reaktsioonid tolmule, õietolmu või loomakarvadele võivad põhjustada limade liigset eritust, mis võib muutuda kollaseks, eriti kui on kaasnev põletik.
- Kroonilised hingamisteede haigused: Astma või krooniline bronhiit võivad põhjustada pidevat limade tootmist, mis on sageli kollane põletiku tõttu.
- Toksilised ained: Suitsetamine või keskkonnasaasteained ärritavad hingamisteid ja põhjustavad paksu kollase lima teket.
- Kopsupõletik (pneumoonia): Bakteriaalne kopsupõletik võib põhjustada kollast või rohelist lima koos kõrge palaviku, külmavärinatega ja hingamisraskustega. See vajab kiiret ravi.
- Bronhiektaasia: See on hingamisteede püsiv laienemine, mis põhjustab kroonilist limade kogunemist ja tihti kollaseid limasid.
- Mukovistsidoos: Pärilik haigus, mis põhjustab paksu lima teket kopsudes ja seedetraktis, mis on sageli kollane või roheline.
- Tuberkuloos: Tuberkuloosibakterite põhjustatud infektsioon võib tekitada kollast lima, köha ja kaalulangust.
- Vähk: Kopsuvähk või teised hingamisteede vähid võivad põhjustada kollaseid limasid, eriti kui on kaasnev veri limades või püsiv köha.
Kui kollased limad on seotud kerge külmetusega, võid proovida järgmisi meetodeid sümptomite leevendamiseks: 1. Puhka piisavalt – puhkus toetab immuunsüsteemi infektsiooniga võitluses. 2. Joo palju vedelikke – soe tee, vesi või puljong vedeldavad limasid ja hõlbustavad väljutamist. Välti kofeiini ja alkoholi, mis kuivatavad. 3. Kasuta õhuniisutajat – niiske õhk aitab hõlbustada hingamist ja limade liikumist. 4. Auruta – aurutamine (näiteks kausi kuumavee kohal või dušš) lahtistab limasid; võid lisada eeterlikke õlisid nagu mänd või eukalüpt. 5. Tee ninasool – soolalahusega ninapesu puhastab ninakõrvaühendeid ja vähendab limasid. 6. Söö tervislikult – vitamiiniderikas toit (eriti C- ja D-vitamiin, tsink) tugevdab immuunsüsteemi. 7. Välti ärritajaid – ära suitseta ja väldi passiivset suitsu, tugevaid kemikaale või tolmu. 8. Ravimid – ilma retseptita köharavimid või limahoidjad võivad aidata, kuid konsulteeri enne apteekriga. Ära võta antibiootikume ilma arsti korralduseta. Lisaks võid proovida looduslikke abinõusid nagu mett ja sidrun soojas vees, et leevendada köha. Kuid ärge andke mett alla üheaastastele lastele. Kui sümptomid ei parane 5-7 päeva jooksul, pöördu arsti poole.
- Kõrge palavik (üle 39°C), mis ei lange tavapäraste palavikualandajatega või kestab üle 3 päeva.
- Raskused hingamisel, lühike hingamine või hingeldus, eriti puhkeolekus.
- Tugev valu rindkeres või kõhus, mis halveneb hingamisel või köhimisel.
- Verd limades või tume pruun limask.
- Sügav nõrkus, uimasus, segasus või teadvuse muutused.
- Lapse puhul: kõva nutt, vähene urineerimine (kuivad mähkmed üle 8 tunni), väga kõrge palavik, lohkus või kaalulangus.
- Sümptomid, mis halvenevad või ei parane 7-10 päeva jooksul või korduvad sageli.
- Krooniliste haiguste (nagu diabeet, südamehaigused, HIV) patsientidel või rasedatel tuleb konsulteerida arstiga varem.