Kilpnääruse-hüpofüüsi telje uuring

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Kilpnääruse-hüpofüüsi telje uuringu normid
Üldine
Normväärtused võivad laborite vahel erineda, kuid ligikaudsed näidustused on: TSH: 0,4–4,0 mIU/l; FT4: 12–22 pmol/l.
Mehed
Meestel on TSH ja FT4 normväärtused sarnased üldistele näidustustele, kuid võivad olla veidi madalamad.
Naised
Naistel võivad hormoonitasemed muutuda menstruatsioonitsükli, raseduse või menopausi tõttu. Raseduse ajal on TSH tavaliselt madalam (alla 2,5 mIU/l esimeses trimestris).

Näitaja kohta

Kilpnääruse-hüpofüüsi telje uuring on laboratoorsete analüüside kompleks, mis hindab kilpnäärme ja ajuripatsi (hüpofüüsi) koostoimet. See hõlmab tavaliselt kilpnäärme stimuleeriva hormooni (TSH), vaba türoksiini (FT4) ja mõnikord ka teiste hormoonide taseme määramist veres, et diagnoosida hüpotüreoosi, hüpertüreoosi või hüpofüüsihäireid.

Funktsioon
  • Hindab kilpnäärme talitlust ja hormonaalset tasakaalu.
  • Analüüsib hüpofüüsi (ajuripatsi) ja kilpnäärme vastastikust mõju (tagasisideahelat).
  • Aitab eristada primaarseid (kilpnäärme) ja sekundaarseid (hüpofüüsi või hüpotalamuse) hormoonihäireid.
Päritolu
  • Uuringu aluseks on vereproov, mis võetakse tavaliselt hommikul tühja kõhuga.
  • See on osa endokrinoloogilistest sõeluuringutest ja spetsiifilistest diagnostilistest testidest.
Protseduur
  • Veri võetakse veenist, tavaliselt küünarluuest.
  • Enne verevõttu on soovitatav olla 8–12 tundi toiduta (tühi kõht).
  • Vajadusel tuleb lõpetada teatud ravimid (nt kilpnäärmeravimid), kuid ainult arsti nõuandel.
  • Proov saadetakse spetsialiseeritud laborisse analüüsimiseks.
Primaarne hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus)
  • Hashimoto türeoidiit (autoimmuunne põletik).
  • Kilpnäärme kirurgiline eemaldamine või radioaktiivne joodiravi.
  • Rasked joodipuudused või mõned ravimid.
Hüpofüüsi hüpertroofia või kasvaja
  • Hüpofüüsi adenoom, mis toodab liigset TSH-d (harva).
Primaarne hüpertüreoos (kilpnäärme ületalitlus)
  • Gravesi tõbi (autoimmuunne häire).
  • Kilpnäärme sõlmed või hüpertroofia.
  • Liigse joodi tarbimine või mõned hormoonravimid.
Sekundaarne hüpotüreoos (hüpofüüsi või hüpotalamuse häired)
  • Hüpofüüsi puudulikkus (nt Sheehani sündroom, kasvajad).
  • Hüpotalamuse kahjustused (nt trauma, põletik).
Sümptomid
  • Pidev väsimus, kaalutõus või langus.
  • Südame löögisageduse muutused, närvilisus või depressioon.
  • Soojuse talumatus või külmatundlikkus.
  • Naha ja juuste kuivus, menstruatsioonitsükli häired.
Spetsialistide soovitus
  • Endokrinoloog (sisesecretoorse süsteemi eriarst) – põhihäirete diagnostika ja jälgimine.
  • Perearst või günekoloog – raseduse planeerimisel, raseduse ajal või menopausi sümptomite hindamisel.
  • Kardioloog – südameprobleemide põhjuste selgitamiseks.