Kilpnäärmet stimuleerivad immunoglobuliinid (TSI)

Kvantitatiivne · IU/L

Näitaja kohta

Kilpnäärmet stimuleerivad immunoglobuliinid (TSI) on autoantikehad, mis seonduvad kilpnäärme TSH-retseptoritega ja stimuleerivad hormoonide eritumist. Nende taseme määramine veres on oluline Gravesi tõve diagnoosimisel ja autoimmunse hüpertüreoosi hindamisel. Analüüs aitab eristada muid kilpnäärme talitlushäireid.

Mis on kilpnäärmet stimuleerivad immunoglobuliinid (TSI)?

Funktsioon ja tähtsus

TSI on IgG klassi autoantikehad, mis imiteerivad kilpnäärme stimuleeriva hormooni (TSH) toimet.
Nad seonduvad kilpnäärme rakkude TSH-retseptoritega, põhjustades püsivat hormoonide (T3, T4) tootmise stimulatsiooni.
Nende olemasolu on spetsiifiline marker Gravesi tõvele – autoimmunsele hüpertüreoosile.

Kliiniline tähendus

TSI tasemed korreleeruvad haiguse aktiivsusega ja võivad olla kasulikud ravi efektiivsuse jälgimisel.
Positiivne tulemus rasedatel naistel võib viidata vastsündinul hüpertüreoosi riskile.
Ei ole tüüpiline tervel populatsioonil ega muudes mitteautoimmunsetes kilpnäärme haigustes.

Ettevalmistus ja protseduur

Protseduur

Analüüsiks võetakse veeniveri tavapärasel viisil.
Veriproov saadetakse spetsiaalsesse immunoloogialaborisse.
Määramiseks kasutatakse immunomeetrilisi meetodeid (nt ELISA või raadioimmunoloogilised testid), mis tuvastavad retseptoritega seonduvaid antikehi.

Ettevalmistus

Tavaliselt ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt nälgimist).
Soovitatav on teavitada arsti võetavatest ravimitest, sest mõned (nt türeostaatikumid) võivad mõjutada tulemust.
Proov võetakse tavaliselt hommikul.

Positiivne TSI tulemus (kõrge titer)

Peamised põhjused

Gravesi tõbi (diffuusne toksiline struma) – kõige sagedasem põhjus.
Gravesi oftalmopaatia (silmsümptomid ilma selge kilpnäärme hüperfunktsioonita).
Mõnedel juhtudel hashimoto türeoidiit või postpartum türeoidiit (harvem).

Kliiniline tõlgendamine

Kõrge titer kinnitab autoimmunset patogeneesi ja on diagnostiline Gravesi tõve puhul.
Võib aidata ennustada retsidiveerumist peale ravi lõpetamist.
Rasedusel: ema kõrge TSI tase suurendab vastsündinul transitoarse hüpertüreoosi riski.

Indikatsioonid: millal analüüs tehakse?

Kliinilised olukorrad

Hüpertüreoosi sümptomite (südamepekslemine, kaalulangus, ärevus, tremoreid) puhul, eriti kui kahtlustatakse Gravesi tõve.
Kilpnäärme oftalmopaatia (silmade pungerdumine, kahepildinägemine) ilma selge hüpertüreoosita.
Rasedate naiste seires, kui emal on Gravesi tõve anamnees, et hinnata vastsündinu riski.
Hüpertüreoosi diferentsiaaldiagnoos, eriti eristamaks toksilisest sõlmlest või muudest põhjustest.

Spetsialistid