Kilpnäärmet stimuleerivad immunoglobuliinid (TSI)

Kvantitatiivne · IU/L

Näitaja kohta

Kilpnäärmet stimuleerivad immunoglobuliinid (TSI) on autoantikehad, mis seonduvad kilpnäärme TSH-retseptoritega ja stimuleerivad hormoonide eritumist. Nende taseme määramine veres on oluline Gravesi tõve diagnoosimisel ja autoimmunse hüpertüreoosi hindamisel. Analüüs aitab eristada muid kilpnäärme talitlushäireid.

Funktsioon ja tähtsus
  • TSI on IgG klassi autoantikehad, mis imiteerivad kilpnäärme stimuleeriva hormooni (TSH) toimet.
  • Nad seonduvad kilpnäärme rakkude TSH-retseptoritega, põhjustades püsivat hormoonide (T3, T4) tootmise stimulatsiooni.
  • Nende olemasolu on spetsiifiline marker Gravesi tõvele – autoimmunsele hüpertüreoosile.
Kliiniline tähendus
  • TSI tasemed korreleeruvad haiguse aktiivsusega ja võivad olla kasulikud ravi efektiivsuse jälgimisel.
  • Positiivne tulemus rasedatel naistel võib viidata vastsündinul hüpertüreoosi riskile.
  • Ei ole tüüpiline tervel populatsioonil ega muudes mitteautoimmunsetes kilpnäärme haigustes.
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse veeniveri tavapärasel viisil.
  • Veriproov saadetakse spetsiaalsesse immunoloogialaborisse.
  • Määramiseks kasutatakse immunomeetrilisi meetodeid (nt ELISA või raadioimmunoloogilised testid), mis tuvastavad retseptoritega seonduvaid antikehi.
Ettevalmistus
  • Tavaliselt ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt nälgimist).
  • Soovitatav on teavitada arsti võetavatest ravimitest, sest mõned (nt türeostaatikumid) võivad mõjutada tulemust.
  • Proov võetakse tavaliselt hommikul.
Peamised põhjused
  • Gravesi tõbi (diffuusne toksiline struma) – kõige sagedasem põhjus.
  • Gravesi oftalmopaatia (silmsümptomid ilma selge kilpnäärme hüperfunktsioonita).
  • Mõnedel juhtudel hashimoto türeoidiit või postpartum türeoidiit (harvem).
Kliiniline tõlgendamine
  • Kõrge titer kinnitab autoimmunset patogeneesi ja on diagnostiline Gravesi tõve puhul.
  • Võib aidata ennustada retsidiveerumist peale ravi lõpetamist.
  • Rasedusel: ema kõrge TSI tase suurendab vastsündinul transitoarse hüpertüreoosi riski.
Kliinilised olukorrad
  • Hüpertüreoosi sümptomite (südamepekslemine, kaalulangus, ärevus, tremoreid) puhul, eriti kui kahtlustatakse Gravesi tõve.
  • Kilpnäärme oftalmopaatia (silmade pungerdumine, kahepildinägemine) ilma selge hüpertüreoosita.
  • Rasedate naiste seires, kui emal on Gravesi tõve anamnees, et hinnata vastsündinu riski.
  • Hüpertüreoosi diferentsiaaldiagnoos, eriti eristamaks toksilisest sõlmlest või muudest põhjustest.
Spetsialistid
  • Endokrinoloog – kilpnäärmehaiguste peamine diagnostika ja ravi.
  • Perearst – esmane kahtluse korral ja sümptomite hindamine.
  • Günekoloog võa sünnitusabi – raseduse seirel.